- OMX Baltic0,25%300,76
- OMX Riga0,09%893,82
- OMX Tallinn0,29%2 074,74
- OMX Vilnius0,27%1 205,71
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,28%8 798,23
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,93
- OMX Baltic0,25%300,76
- OMX Riga0,09%893,82
- OMX Tallinn0,29%2 074,74
- OMX Vilnius0,27%1 205,71
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,28%8 798,23
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas see on hea lahendus?
POOLT
See võib olla väga mõist-lik lahendus ja peaks olema kõigile palju vastuvõetavam variant. See tähendab, et me ei hakka rakendama meetmeid, mille efektiivsus on küsitav ja mis tõstavad toiduainete hindu. Samas on olemas otsetoetus, mis jõuab palju paremini põllumeeste tasku. Kui tollimaksul on üldse mingit mõju, siis on see väga kaudne. Kui põllumeeste eesmärk ei ole mitte tolle kehtestada, vaid leida efektiivseid toetusmeetodeid, siis peaksid nad olema sellise kokkuleppega rahul. Samuti peaks sellise kompromissiga rahul olema liberaalid, kui nad tõesti tahavad põllumajandust toetada. See oleks arukas kompromiss.
Otsetoetuste puhul on praegu kaks võimalust välja pakutud -- teraviljatootjatele ja piimatootjatele. Teraviljatootjatele oleks tasutud külvatud hektari alusel, et defineeritakse, kuna on mingi pindala külvatud, ja siis selle eest saaks x krooni iga hektari pealt. Teine toetus on piimatootjatele ja see oleks x krooni iga lehma pealt, kui on teada, et see lehm annab vähemalt x tonni piima aastas.
Raskem küsimus on selles, kuidas otsetoetusteks mõeldavat summat teraviljatootjate ja piimatootjate vahel jagada.
VASTU
Arvamus, mille kohaselt võib tollidest loobuda, kui tulevad otsetoetused, on sulepeast välja imetud. See ei ole argumenteeritud ja majanduslikult mõeldav otsus. Ma ei usu, et valitsuskoalitsioon on sõlminud sellise kokkuleppe. Kui räägime majandusmudelist, siis ei saa toimida üks ilma teiseta. See on umbes nii, et kui imikule piima annad, siis vanas eas pole piima vaja juua. See on absurd.
Otsetoetustega on praegu selline lugu, et see süsteem on alles välja töötamisel ja sellepärast ei tahaks spekuleerida ja öelda neid nägemusi ühe või teise külje pealt. Selle kallal peab veel tegema tõsist tööd, et see süsteem oleks võimalikult läbipaistev, tootjale arusaadav ja ka riigil võimalikult täpselt kontrollitav, et ei tekiks nende toetuste jagamisel kahte pidi arusaamu.
Eksperdid on praegu välja töötanud ja paika pannud viis punkti, millele oleks vaja otsetoetusi anda. Kindlasti primaarne on siin teravili ja kindlasti jääb sinna sisse ka piimatootmine. Täpsemalt on sellest praegu aga veel vara rääkida, sest selle kallal peab veel tööd tegema.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele