• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas see on hea lahendus?

    POOLT
    See võib olla väga mõist-lik lahendus ja peaks olema kõigile palju vastuvõetavam variant. See tähendab, et me ei hakka rakendama meetmeid, mille efektiivsus on küsitav ja mis tõstavad toiduainete hindu. Samas on olemas otsetoetus, mis jõuab palju paremini põllumeeste tasku. Kui tollimaksul on üldse mingit mõju, siis on see väga kaudne. Kui põllumeeste eesmärk ei ole mitte tolle kehtestada, vaid leida efektiivseid toetusmeetodeid, siis peaksid nad olema sellise kokkuleppega rahul. Samuti peaks sellise kompromissiga rahul olema liberaalid, kui nad tõesti tahavad põllumajandust toetada. See oleks arukas kompromiss.
    Otsetoetuste puhul on praegu kaks võimalust välja pakutud -- teraviljatootjatele ja piimatootjatele. Teraviljatootjatele oleks tasutud külvatud hektari alusel, et defineeritakse, kuna on mingi pindala külvatud, ja siis selle eest saaks x krooni iga hektari pealt. Teine toetus on piimatootjatele ja see oleks x krooni iga lehma pealt, kui on teada, et see lehm annab vähemalt x tonni piima aastas.
    Raskem küsimus on selles, kuidas otsetoetusteks mõeldavat summat teraviljatootjate ja piimatootjate vahel jagada.
    VASTU
    Arvamus, mille kohaselt võib tollidest loobuda, kui tulevad otsetoetused, on sulepeast välja imetud. See ei ole argumenteeritud ja majanduslikult mõeldav otsus. Ma ei usu, et valitsuskoalitsioon on sõlminud sellise kokkuleppe. Kui räägime majandusmudelist, siis ei saa toimida üks ilma teiseta. See on umbes nii, et kui imikule piima annad, siis vanas eas pole piima vaja juua. See on absurd.
    Otsetoetustega on praegu selline lugu, et see süsteem on alles välja töötamisel ja sellepärast ei tahaks spekuleerida ja öelda neid nägemusi ühe või teise külje pealt. Selle kallal peab veel tegema tõsist tööd, et see süsteem oleks võimalikult läbipaistev, tootjale arusaadav ja ka riigil võimalikult täpselt kontrollitav, et ei tekiks nende toetuste jagamisel kahte pidi arusaamu.
    Eksperdid on praegu välja töötanud ja paika pannud viis punkti, millele oleks vaja otsetoetusi anda. Kindlasti primaarne on siin teravili ja kindlasti jääb sinna sisse ka piimatootmine. Täpsemalt on sellest praegu aga veel vara rääkida, sest selle kallal peab veel tööd tegema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Lepinguga salatsev KredEx rikkus reegleid ja andis Porto Francole liiga vabad käed
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.