Maja lukk

Hiljuti püüdsin kuuest pangast teada saada, kui palju nad on tänavu eluasemelaenu väljastanud. Pealtnäha lihtsa ülesande lahendamine sisustas terve mu tööpäeva.

Esimene kõne üldnumbril. Meeldiva häälega sekretärineiu kuulab ära, milliseid andmeid ajakirjanik vajab. «Üks hetk,» ütleb ta siis ja torust kostab ootemuusikat. Veidi aja pärast on teispool kõnetraati järgmine neiu. Räägin uuesti, mis mureks. «Üks hetk,» kõlab vastus ja taas kuulen muusikat. Nii kordub see veel paar korda, kuni mulle nimetatakse isik, kes kindlasti oskab minu küsimustele vastata, kuid kes viibib parajasti majast väljas.

Jätan oma telefoninumbri. «Me võtame teiega ühendust,» kinnitab näitsik liini teises otsas. Pärast paaritunnilist ootamist alustan helistamist algpunktist. Vestlen uuesti ühe, teise, kolmanda, neljanda sekretäriga. Ükski neist ei ole minust ega minu soovist midagi kuulnud.