• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Müügile tuleb metsakindlustus

    ASi Eesti Kindlustus tootejuht Risto Räisa ütles, et metsaomanikel ja nende volitatud isikutel on võimalik osta kas metsatulekahju kindlustust või komplekskindlustust. Viimane hõlmab kindlustust tule, tormi, rahe, lume, külma, metsahaiguste ja kahjurite ning ulukite tekitatud kahjude vastu.
    «Metsavarguste eest me ei kindlusta, kuna tänases Eestis läheks see kindlustusvõtjale liiga kalliks,» märkis Risto Räisa.
    Kindlustusmaksete aluseks on metsa pindala, kusjuures maksemäär maakonniti sõltub riskistatistikast. Kõige kõrgema maksemääraga on Harju-, Järva- ja Põlvamaa, kõige madalamaga Valga-, Rapla- ja Hiiumaa metsad.
    Räisa sõnul on hektari keskmine maksemäär tulekindlustuse puhul ligi 40 ja komplekskindlustuse puhul 100 krooni. «Maksimaalne kindlustushüvitis võib metsa väärtusest sõltuvalt olla 10 000 kuni 100 000 krooni hektarilt,» lausus Räisa.
    Kindlustusseltsi Polaris-Vara riskijuht Mart Telvar ütles, et Polaris on sõlminud tulekindlustuslepinguid, mille objekt on mets. «Huvilisi on esiotsa palju, kuid lepinguni jõuavad vähesed,» tõdes Telvar. «Paljudele eraomanikele käib kindlustuse ostmine üle jõu, riigil kui suurimal metsaomanikul puudub aga huvi metsa kindlustada.»
    Riigi metsaameti peadirektor Andres Talijärv kinnitas, et ei näe riigimetsa kindlustamise vajadust. «Suure omandi majandamisel on riskid piisavalt hajutatud,» selgitas Talijärv.
    Metsaameti andmeil on Eestis metsa üle kahe miljoni hektari ning riigimetsaks jääb sellest tulevikus umbes pool. Erametsa katastriüksuse keskmine suurus on 15 hektarit.
    «Kahjuks lähevad katastriüksused üha väiksemaks, kuna tagastatud omandit jagatakse sageli paljude pärijate vahel,» ütles Talijärv. «Et metsa edukalt majandada, peab selle suurus olema aga vähemalt 100 hektarit.»
    Talijärv märkis, et Eestis on kümmekond inimest, kellele kuulub rohkem kui 1000 hektarit metsa. Metsakindlustuse potentsiaalseid ostjaid tuleks Talijärve sõnul otsida eeskätt suuromanike seast.
    Tundmatuks jääda sooviv riigiametnik, kellele kuulub 900 hektarit metsa, märkis, et oleks huvitatud osa metsa kindlustamisest tule eest ja kogu metsa kindlustamisest varguste eest.
    «Muid kahjustusi peale tule ja varguste esineb vanemas metsas siiski piisavalt vähe,» ütles metsaomanik. «Kindlustuse vastu võib muidugi huvi tõsta võimalus metsa peale laenu võtta.»
    Risto Räisa väitel ei taha paljud pangad metsa laenutagatiseks põhjusel, et selle realiseerimisaeg on väga pikk. «Kindlustuse olemasolu muudab metsa pangale atraktiivsemaks,» kinnitas Räisa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pandeemia pani Aldo Järvsoo keskeakriisi pausile: unustage ära, teen oma asja edasi
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Enefit Green investeerib viie aastaga poolteist miljardit eurot
Riigi enamusosalusega Enefit Green otsustas suurendada seniseid taastuvenergeetikasse investeerimise plaane kaks korda ning kasvatada tootmisportfell viie aastaga neljakordseks.
Riigi enamusosalusega Enefit Green otsustas suurendada seniseid taastuvenergeetikasse investeerimise plaane kaks korda ning kasvatada tootmisportfell viie aastaga neljakordseks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.