18. august 1997
Jaga lugu:

Müügile tuleb metsakindlustus

ASi Eesti Kindlustus tootejuht Risto Räisa ütles, et metsaomanikel ja nende volitatud isikutel on võimalik osta kas metsatulekahju kindlustust või komplekskindlustust. Viimane hõlmab kindlustust tule, tormi, rahe, lume, külma, metsahaiguste ja kahjurite ning ulukite tekitatud kahjude vastu.

«Metsavarguste eest me ei kindlusta, kuna tänases Eestis läheks see kindlustusvõtjale liiga kalliks,» märkis Risto Räisa.

Kindlustusmaksete aluseks on metsa pindala, kusjuures maksemäär maakonniti sõltub riskistatistikast. Kõige kõrgema maksemääraga on Harju-, Järva- ja Põlvamaa, kõige madalamaga Valga-, Rapla- ja Hiiumaa metsad.

Räisa sõnul on hektari keskmine maksemäär tulekindlustuse puhul ligi 40 ja komplekskindlustuse puhul 100 krooni. «Maksimaalne kindlustushüvitis võib metsa väärtusest sõltuvalt olla 10 000 kuni 100 000 krooni hektarilt,» lausus Räisa.

Kindlustusseltsi Polaris-Vara riskijuht Mart Telvar ütles, et Polaris on sõlminud tulekindlustuslepinguid, mille objekt on mets. «Huvilisi on esiotsa palju, kuid lepinguni jõuavad vähesed,» tõdes Telvar. «Paljudele eraomanikele käib kindlustuse ostmine üle jõu, riigil kui suurimal metsaomanikul puudub aga huvi metsa kindlustada.»

Riigi metsaameti peadirektor Andres Talijärv kinnitas, et ei näe riigimetsa kindlustamise vajadust. «Suure omandi majandamisel on riskid piisavalt hajutatud,» selgitas Talijärv.

Metsaameti andmeil on Eestis metsa üle kahe miljoni hektari ning riigimetsaks jääb sellest tulevikus umbes pool. Erametsa katastriüksuse keskmine suurus on 15 hektarit.

«Kahjuks lähevad katastriüksused üha väiksemaks, kuna tagastatud omandit jagatakse sageli paljude pärijate vahel,» ütles Talijärv. «Et metsa edukalt majandada, peab selle suurus olema aga vähemalt 100 hektarit.»

Talijärv märkis, et Eestis on kümmekond inimest, kellele kuulub rohkem kui 1000 hektarit metsa. Metsakindlustuse potentsiaalseid ostjaid tuleks Talijärve sõnul otsida eeskätt suuromanike seast.

Tundmatuks jääda sooviv riigiametnik, kellele kuulub 900 hektarit metsa, märkis, et oleks huvitatud osa metsa kindlustamisest tule eest ja kogu metsa kindlustamisest varguste eest.

«Muid kahjustusi peale tule ja varguste esineb vanemas metsas siiski piisavalt vähe,» ütles metsaomanik. «Kindlustuse vastu võib muidugi huvi tõsta võimalus metsa peale laenu võtta.»

Risto Räisa väitel ei taha paljud pangad metsa laenutagatiseks põhjusel, et selle realiseerimisaeg on väga pikk. «Kindlustuse olemasolu muudab metsa pangale atraktiivsemaks,» kinnitas Räisa.

Jaga lugu:
Hetkel kuum