Eesti äriilma ootab likvideerimislaine

Tallinna äriregistri juhataja Jüri Mesipuu sõnul kuuluvad sundlikvideerimisele kõik ettevõtted, mis ei ole tänaseks esitanud oma taotlust äriregistrisse kandmiseks. Posti teel saadetud avaldused võetakse Mesipuu ütlusel menetlusse juhul, kui postitemplil on veel tänane kuupäev. Sundlikvideerimisele kuuluvad tema sõnul ka ettevõtted, mis on ettevõtteregistris, kuid ei tegutse.

Mesipuu lausus, et vastavalt seadusele tuleb taotluse esitanud firmale äriregistrisse kandmise või mittekandmise kohta saata kahe kuu jooksul vastus. Kuna paljud on jätnud taotluse esitamise viimasele hetkele, tuleb neil arvestada, et dokumentide menetlemine võtab rohkem aega, rääkis Mesipuu. Tema ütlusel võib kande tegemine kevadesse lükkuda.

Justiitsministeeriumi notariaadi- ja registrite osakonna juhataja Rein Tiivel rääkis. et nii suur hulk ettevõtteid jäi registreerimata eelkõige seetõttu, et tegu on riiulifirmadega.

Ma ei näe põhjust, miks me peaksime kohe taolised firmad ära kustutama, sest pärast tulevad võlausaldajad ja hakkavad oma nõudma, rääkis ta. Tiiveli sõnul oleks tarvilik firmat enne, kui võlgnikud on oma nõuded korralikult esitanud, mitte likvideerida.

Justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhataja Viljar Peep ütles, et pole teada, kui suurt kahju äriregistrisse registreerumata ettevõtete mahakandmisega riik saab. Riigil nagu igal muul võlausaldajal on õigus esitada nõue ettevõtte vastu, kes läheb sundlõpetamisele, lisas Peep.

Kui ettevõtte võlad on tekkinud senise juhatuse tegevuse tulemusena, siis vastutavad nad personaalselt selle eest, ütles Peep. Riik annab lihtsalt osaühingu juhi tsiviilhagiga kohtusse, sest tal on õigus pöörata kahjunõue kindla isiku vastu, lausus ta.

Kuidas sundlikvideerimine aset leiab, selgub lõplikult pärast seda, kui lähipäevil valmib justiitsministeeriumi vastav määrus.

Äriregistrisse ei saa Mesipuu sõnul kanda ka ettevõtteid, kelle kapital ei ole kaetud netovaraga. Siis anname ettevõttele paar kuud aega asja parandada, kui ta seda ei tee, ei saa teda äriregistrisse kanda, rääkis Mesipuu. Loomulikult võib ettevõte meilt taotleda ka lisaaega, lisas ta.

Audiitorfirma KPMG Estonia maksuspetsialist Jüri Kalda lausus, et sisuliselt tähendab see nõue, et aktsiakapital ei tohi langeda alla 100 000 krooni. Kui ettevõtte aktsiakapital on näiteks 100 000 krooni, siis peab ka ettevõte netovara olema vähemalt 100 000 krooni, lisas ta. Sellekohase kinnituse peab andma audiitor.

RE Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch lausus, et peab ettevõtteregistri ja äriregistri tööd ebarahuldavaks. Näiteks tuli meil enne äriregistrile avalduse esitamist ettevõtteregistris üles otsida Eesti Raudtee nime sisaldavad firmad ja nende tegevus lõpetada, lausus ta.

«Ma ei pea normaalseks seda, et äriregistrisse kandmine nii palju venib,» lausus Juchnewitsch. Kande venimine aga tekitab olukorra, kus me ei saa normaalselt töötada, ega tegeleda raudtee erastamise ettevalmistamisega, ütles ta.

Nissaneid müüva ASi Fakto juht Leho Siimseni sõnul kujunes ettevõtjatele ebameeldivaks ootamatuseks tõsiasi, et äriregistrisse kandmise kuupäevi ei pikendatud. Mõni aeg rääkisid ametivõimud, et kuna äriregister ei tule suure koormuse tõttu asjadega toime, pikendatakse tähtaega kuu või paari võrra, kuid hiljem seda ei tehtud, lausus Siimsen.