• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Meremehe tähelend pankrotihaldurina

    TÜ omaaegne haldusprorektor Vello Peedimaa, kelle alluvuses töötas Mägi mõnda aega majandusosakonna juhatajana, meenutab, et tol ajal ei ennustanud küll mitte miski Mägi tulevast tähelendu. «Ju oli tema kutsumus laibanokkijaks saada,» ironiseerib Peedimaa. «Mis need pankrotihaldurid muud ikka on! Pankrotihalduri puhul on kõige tähtsam kohtunikega hästi läbi saada.»
    Mägi tunnistab, et talle ei paku pinget pankrotiprotsessid, kus vaid armutult lammutatakse: müüakse vara, koondatakse inimesi. Pankrotihalduriga võib tema sõnul rahule jääda siis, kui haldur on suutnud säilitada pankrotis oleva ettevõtte majanduspotentsiaali, rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses ja vältida täiendavaid kohtuprotsesse.
    «Oma kohtunikku pole mul kunagi olnud,» katsub Mägi kujunenud müüti kummutada. «Enamikku minu pankrotimenetlusi on menetlenud erinevad kohtunikud erinevates kohtutes.» Küll aga toonitab Mägi, et kohtunik peab pankrotihaldurit usaldama. «Kui kohtunik on minu asemel määranud teise halduri, siis see riivab,» tunnistab Mägi.
    Mägi sõbra, pankrotihalduri Aivar Leismanni sõnul lööb Mägis tihti välja meremees. «Eriti pullitegemisel,» rõhutab Leismann ja õhkab taga aegu, mil tuntud tandemi moodustavad haldurid said Tallinnas nautida poissmeheelu. Leismann ja Mägi tutvusid pankrotikursustel. Leismann kutsus ASi LMRA Holding pankrotti menetledes endale appi Arno Mägi. Koostöö sujub siiani, hoolimata sellest, et Mägi on Leismanni sõnul kiiresti ägestuv ja teinekord tujukas.
    Äsja kolis Mägi koos abikaasa ja kahe tütrega oma Tartu ridaelamuboksist Tallinna Meriväljale. Ta nendib, et tegu on tema seitsmenda majaga. Merel teenitud raha investeerisin suuremalt jaolt majaehitusse, räägib Mägi. «Alustusjärgus maja müüsin maha ja hakkasin kohe uuega pihta,» lisab Mägi, kes armastab mugavaid ja praktilisi asju. Näiteks kasvõi oma neljarattaveolist ja turvalist Audit.
    Tallinna kolimise põhjusena nimetab Mägi seda, et enamik pankrotimenetlusi on Tallinnale lähemal või vähemalt sama kaugel Tallinnast kui Tartust. Peapõhjuseks on aga loomulikult Eesti suurim pankrotipesa -- RAS Ookean.
    Kalandusettevõttega Ookean puutus Mägi esimest korda kokku 1969. aastal, kui ta radistipraktikandina suurele kalapüügitraalerile saadeti. «See laev jõuti ammu enne minu pankrotihalduriks määramist vanarauana maha kanda,» nendib Mägi.
    Arno Mägi on kaugsõidulaevadega käinud enamiku Aafrika riikide sadamates. «Olen orkaane üle elanud, hädasignaale vastu võtnud ja vajadusel appi rutanud,» meenutab Mägi ning küsib äkki, kuidas on kõige närvikõditavam hirmutada laevast mõneks ajaks haisid eemale. «Hai ehmub, kui neli-viis meest korraga pardalt vette hüppavad,» vastab Mägi ise.
    Pankrotihaldur Tiina Mitt kriipsutab Mägist rääkides alla tema riskivalmidust. «Arno on alati valmis vastama kahtlustele ja kuulujuttudele, mis paratamatult halduri tegevusega kaasas käivad,» sõnab Mitt. Mitt hindab Mägi ka kui üht pankrotihaldurite koja asutajat. Praegu on Mägi koja eestseisuse liige.
    Ookeani pankrotiprotsessi alguses olid ettevõtte arved tühjad, kassas kaks vale sajadollarilist, kolm laeva Aafrikas arestitud ja üle kolme tuhande vihase meremehe palgaraha ootamas. Ookeanist oleks võinud kujuneda hullem sotsiaalne plahvatus kui juhtus Orul, tunnistab Mägi.
    Mägi hea tuttav, advokaat Rein Niitsoo Aare Raigi advokaadibüroost peab Arno Mägi äärmiselt osavaks pankrotimenetluses toimlejaks. «Arno eriline oskus ilmneb inimestega suheldes,» iseloomustab Niitsoo.
    Niitsoo sõnul on pankrotihaldur üldse üks keeruline nähtus, kes peab üheaegselt kaitsma nii võlausaldajate kui võlgniku huve. «Arno on alati osanud mõlema poolega asjad jutti ajada,» tunnustab Niitsoo, kes ASi LMRA Holding pankrotimenetluses kaitses firma Neftegazi huve ja kelle klient ei saanud oma 30-miljonilisest nõudest sentigi tagasi.
    Pankrotiprotsessi algatamise ajal Ookeani peadirektori toolil istunud Jakob Rangi sõnul on kõige rohkem võitnud Ookeani endised töötajad, kellest enamik on oma palgaraha kätte saanud. Ookeani pankrotiprotsessi tõmmatud ettevõtte endine Ookeani laevastikudirektor Aksel Siimer, keda süüdistatakse 9 kalalaeva kantimises erafirmasse ASi Kalbur-F, ütleb, et tema küll Mägi hea meelega näha ei tahaks. «Mis helgeid mälestusi saab olla, kui üks pool nõuab ja teisel poolel pole kohustust ega ka midagi anda,» lisab Siemer tülpinult.
    Ookeani pankrotiprotsessis võtmeküsimuseks kujunenud välispankade esindaja, Soome advokaadibüroo H. Hedman & Co jurist Kalle Pedak tunneb muret, kas pankrotihaldurid Eesti parimaid advokaate palgates ei raiska võlausaldajate raha. Pedak heidab Mägile ette, et ta ei tunne rahvusvahelist asjaajamist nii hästi kui Eesti seadusandlust. «Ka on tal tekkinud raskusi inglise keelega,» lisab Pedak.
    «Me ei ela ainult võlausaldajate rahakoti peal,» kinnitab Mägi. «Paljudel juhtudel just pankrotihaldur toob pankrotipessa raha.» Mägi sõnul käsib seadus halduril palgata spetsialiste ja teha ekspertiise. «Mida rohkem haldur pankrotipessa raha tagasi saab ja mida rohkem on võlausaldajad rahul halduriga, seda rohkem haldur teenib.»
    Mägi kinnitab, et eelmise aasta tuludena deklareeris ta ligi kaks miljonit krooni. «Haldur oma tulusid peita ei saa,» räägib Mägi. «Samas on halduril rohkelt kulusid, mida aga kuluna deklareerida ei saa.» Näitena toob Mägi väliskomandeeringute piirnormid. Ookeani pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldurid viibinud Lõuna-Aafrika Vabariigis, Inglismaal ja Saksamaal kokku ligi kuu aega. «Selle tulemusel on laekunud pankrotipessa miljoneid kroone,» lisab Mägi.
    Mägi on tõenäoliselt esimene kodueestlane, kes on asutanud omanimelise stipendiumi. Ligi aasta tagasi said kaks TÜ õigusteaduskonna üliõpilast 12 000kroonise aastastipendiumi.
    «Olen väga rahul, et mõte spondeerida haridust realiseerus just sellisel moel,» räägib Mägi ja tunnistab, et tegelikult kartis ta, et seda sammu võidakse hakata tõlgendama kui äärmiselt edeva inimese oma.
    Tänavu kevadel rentisid Mägi, Leismann ja menukunstnik Navitrolla kaheksaks aastaks Tartus Raekoja platsil asuva OBU-galerii. «Eesmärk, vähemalt esialgu, pole tulu saamine,» rõhutab Mägi. «Eesmärk on teha hea galerii, mis on spetsialiseerunud tunnustatud kunstnike ja tõusvate tähtede piltide müümisele.»
    Navitrolla sõnul on Mägi paari aasta jooksul ostnud paarkümmend tema tööd nii koju kui Tartu, Tallinna ja Jõhvi büroosse. «Arno saab aru, kui asi on väärt ja maksab küsitud hinna,» tunnustab Navitrolla sõpra.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Autojuhtide puudus sundis Briti valitsust järele andma
Suurbritannia peaks varsti teatama ajutistest viisadest autovedajatele, et vähendada suurt tööjõupuudust, vahendab Reuters.
Suurbritannia peaks varsti teatama ajutistest viisadest autovedajatele, et vähendada suurt tööjõupuudust, vahendab Reuters.
Tuntud ärimehe vana vimm päädis Eesti kohtute aastaid kestva kurnamisega
Pea kümme aastat kestnud vaidlus Nõmmel asuva hooldushaigla ümber on käima lükanud kümneid keerukaid juriidilisi vaidlusi ja venitamisi, milles mängivad oma rolli skandaalse ärimehe Anders Tsahkna ammune kibe pettumus ja perekond Seppikute firma.
Pea kümme aastat kestnud vaidlus Nõmmel asuva hooldushaigla ümber on käima lükanud kümneid keerukaid juriidilisi vaidlusi ja venitamisi, milles mängivad oma rolli skandaalse ärimehe Anders Tsahkna ammune kibe pettumus ja perekond Seppikute firma.