Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Meremehe tähelend pankrotihaldurina

    TÜ omaaegne haldusprorektor Vello Peedimaa, kelle alluvuses töötas Mägi mõnda aega majandusosakonna juhatajana, meenutab, et tol ajal ei ennustanud küll mitte miski Mägi tulevast tähelendu. «Ju oli tema kutsumus laibanokkijaks saada,» ironiseerib Peedimaa. «Mis need pankrotihaldurid muud ikka on! Pankrotihalduri puhul on kõige tähtsam kohtunikega hästi läbi saada.»
    Mägi tunnistab, et talle ei paku pinget pankrotiprotsessid, kus vaid armutult lammutatakse: müüakse vara, koondatakse inimesi. Pankrotihalduriga võib tema sõnul rahule jääda siis, kui haldur on suutnud säilitada pankrotis oleva ettevõtte majanduspotentsiaali, rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses ja vältida täiendavaid kohtuprotsesse.
    «Oma kohtunikku pole mul kunagi olnud,» katsub Mägi kujunenud müüti kummutada. «Enamikku minu pankrotimenetlusi on menetlenud erinevad kohtunikud erinevates kohtutes.» Küll aga toonitab Mägi, et kohtunik peab pankrotihaldurit usaldama. «Kui kohtunik on minu asemel määranud teise halduri, siis see riivab,» tunnistab Mägi.
    Mägi sõbra, pankrotihalduri Aivar Leismanni sõnul lööb Mägis tihti välja meremees. «Eriti pullitegemisel,» rõhutab Leismann ja õhkab taga aegu, mil tuntud tandemi moodustavad haldurid said Tallinnas nautida poissmeheelu. Leismann ja Mägi tutvusid pankrotikursustel. Leismann kutsus ASi LMRA Holding pankrotti menetledes endale appi Arno Mägi. Koostöö sujub siiani, hoolimata sellest, et Mägi on Leismanni sõnul kiiresti ägestuv ja teinekord tujukas.
    Äsja kolis Mägi koos abikaasa ja kahe tütrega oma Tartu ridaelamuboksist Tallinna Meriväljale. Ta nendib, et tegu on tema seitsmenda majaga. Merel teenitud raha investeerisin suuremalt jaolt majaehitusse, räägib Mägi. «Alustusjärgus maja müüsin maha ja hakkasin kohe uuega pihta,» lisab Mägi, kes armastab mugavaid ja praktilisi asju. Näiteks kasvõi oma neljarattaveolist ja turvalist Audit.
    Tallinna kolimise põhjusena nimetab Mägi seda, et enamik pankrotimenetlusi on Tallinnale lähemal või vähemalt sama kaugel Tallinnast kui Tartust. Peapõhjuseks on aga loomulikult Eesti suurim pankrotipesa -- RAS Ookean.
    Kalandusettevõttega Ookean puutus Mägi esimest korda kokku 1969. aastal, kui ta radistipraktikandina suurele kalapüügitraalerile saadeti. «See laev jõuti ammu enne minu pankrotihalduriks määramist vanarauana maha kanda,» nendib Mägi.
    Arno Mägi on kaugsõidulaevadega käinud enamiku Aafrika riikide sadamates. «Olen orkaane üle elanud, hädasignaale vastu võtnud ja vajadusel appi rutanud,» meenutab Mägi ning küsib äkki, kuidas on kõige närvikõditavam hirmutada laevast mõneks ajaks haisid eemale. «Hai ehmub, kui neli-viis meest korraga pardalt vette hüppavad,» vastab Mägi ise.
    Pankrotihaldur Tiina Mitt kriipsutab Mägist rääkides alla tema riskivalmidust. «Arno on alati valmis vastama kahtlustele ja kuulujuttudele, mis paratamatult halduri tegevusega kaasas käivad,» sõnab Mitt. Mitt hindab Mägi ka kui üht pankrotihaldurite koja asutajat. Praegu on Mägi koja eestseisuse liige.
    Ookeani pankrotiprotsessi alguses olid ettevõtte arved tühjad, kassas kaks vale sajadollarilist, kolm laeva Aafrikas arestitud ja üle kolme tuhande vihase meremehe palgaraha ootamas. Ookeanist oleks võinud kujuneda hullem sotsiaalne plahvatus kui juhtus Orul, tunnistab Mägi.
    Mägi hea tuttav, advokaat Rein Niitsoo Aare Raigi advokaadibüroost peab Arno Mägi äärmiselt osavaks pankrotimenetluses toimlejaks. «Arno eriline oskus ilmneb inimestega suheldes,» iseloomustab Niitsoo.
    Niitsoo sõnul on pankrotihaldur üldse üks keeruline nähtus, kes peab üheaegselt kaitsma nii võlausaldajate kui võlgniku huve. «Arno on alati osanud mõlema poolega asjad jutti ajada,» tunnustab Niitsoo, kes ASi LMRA Holding pankrotimenetluses kaitses firma Neftegazi huve ja kelle klient ei saanud oma 30-miljonilisest nõudest sentigi tagasi.
    Pankrotiprotsessi algatamise ajal Ookeani peadirektori toolil istunud Jakob Rangi sõnul on kõige rohkem võitnud Ookeani endised töötajad, kellest enamik on oma palgaraha kätte saanud. Ookeani pankrotiprotsessi tõmmatud ettevõtte endine Ookeani laevastikudirektor Aksel Siimer, keda süüdistatakse 9 kalalaeva kantimises erafirmasse ASi Kalbur-F, ütleb, et tema küll Mägi hea meelega näha ei tahaks. «Mis helgeid mälestusi saab olla, kui üks pool nõuab ja teisel poolel pole kohustust ega ka midagi anda,» lisab Siemer tülpinult.
    Ookeani pankrotiprotsessis võtmeküsimuseks kujunenud välispankade esindaja, Soome advokaadibüroo H. Hedman & Co jurist Kalle Pedak tunneb muret, kas pankrotihaldurid Eesti parimaid advokaate palgates ei raiska võlausaldajate raha. Pedak heidab Mägile ette, et ta ei tunne rahvusvahelist asjaajamist nii hästi kui Eesti seadusandlust. «Ka on tal tekkinud raskusi inglise keelega,» lisab Pedak.
    «Me ei ela ainult võlausaldajate rahakoti peal,» kinnitab Mägi. «Paljudel juhtudel just pankrotihaldur toob pankrotipessa raha.» Mägi sõnul käsib seadus halduril palgata spetsialiste ja teha ekspertiise. «Mida rohkem haldur pankrotipessa raha tagasi saab ja mida rohkem on võlausaldajad rahul halduriga, seda rohkem haldur teenib.»
    Mägi kinnitab, et eelmise aasta tuludena deklareeris ta ligi kaks miljonit krooni. «Haldur oma tulusid peita ei saa,» räägib Mägi. «Samas on halduril rohkelt kulusid, mida aga kuluna deklareerida ei saa.» Näitena toob Mägi väliskomandeeringute piirnormid. Ookeani pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldurid viibinud Lõuna-Aafrika Vabariigis, Inglismaal ja Saksamaal kokku ligi kuu aega. «Selle tulemusel on laekunud pankrotipessa miljoneid kroone,» lisab Mägi.
    Mägi on tõenäoliselt esimene kodueestlane, kes on asutanud omanimelise stipendiumi. Ligi aasta tagasi said kaks TÜ õigusteaduskonna üliõpilast 12 000kroonise aastastipendiumi.
    «Olen väga rahul, et mõte spondeerida haridust realiseerus just sellisel moel,» räägib Mägi ja tunnistab, et tegelikult kartis ta, et seda sammu võidakse hakata tõlgendama kui äärmiselt edeva inimese oma.
    Tänavu kevadel rentisid Mägi, Leismann ja menukunstnik Navitrolla kaheksaks aastaks Tartus Raekoja platsil asuva OBU-galerii. «Eesmärk, vähemalt esialgu, pole tulu saamine,» rõhutab Mägi. «Eesmärk on teha hea galerii, mis on spetsialiseerunud tunnustatud kunstnike ja tõusvate tähtede piltide müümisele.»
    Navitrolla sõnul on Mägi paari aasta jooksul ostnud paarkümmend tema tööd nii koju kui Tartu, Tallinna ja Jõhvi büroosse. «Arno saab aru, kui asi on väärt ja maksab küsitud hinna,» tunnustab Navitrolla sõpra.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.