Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlad jäävad riigi kanda

    Pankurite avaldusele vastates möönis rahandusminister Mart Opmann, et kõiki laene pole võimalik kohe tagasi maksta. Miks?
    Rahandusministeeriumi välislaenude osakonna juhataja Agate Dalton: «Kõiki laene ei saa me juba kasvõi sellepärast tagasi maksta, et laenulepingutes pole sellist võimalust ette nähtud.»
    Daltoni sõnul võiks tagasi maksta ligi pooled võetud laenudest, ülejäänut on otstarbekam tagastada graafiku järgi. Dalton nõustub, et mõned kokkulepitud laenud võiks võtmata jätta.
    Samas, möönab Dalton, ei saa riik jätta kasutamata võimalust võtta välismaalt soodsa protsendiga laenu. Tema sõnul on välislaenude võtmine juba Eesti seadustesse sisse kirjutatud.
    Nii näiteks ei saa valitsus investeeringute katteks kohalikult turult laenu võtta, vaid saab raha sisse võtta ainult välismaalt. Dalton möönab, et riigi võlakirjad oleks üks instrumentidest, mis võimaldaks sisemaist laenamist.
    Hansapank Eesti direktor Indrek Neivelt väidab seevastu, et välispankade intress on küll soodne, aga ka kaubad, mis välismaise laenuraha eest ostetakse, tulevad suures osas välismaalt. Neivelti sõnul peaks riik hoolitsema nii kaubandusdefitsiidi kui tarbimise vähendamise eest, ent suur laenamine ei täida seda eesmärki.
    Ka peaministri majandusnõunik Ardo Hanssoni väidab, et majandustsükli haripunktis on parem laenud tagasi maksta. Siis saab raskematel aegadel vabamalt hingata.
    Daltoni tunnistab, et vaatamata keerulistele laenulepingutele on riik hakanud ennetähtaegselt tagasi maksma neid laene, mida võimalik. Kuna kõige suurem laenukoormus langeb aastasse 2000, siis on püütud varem tagasi maksta sellesse perioodi langevaid laene.
    Daltoni paberivirnade alla mattuv töökabinet rahandusministeeriumis iseloomustab ilmekalt Eesti senist välislaenupoliitikat. Iga päev saabuvad kirjad kohalikelt omavalitsustelt ja ettevõtetelt, mille sisu on sama: seoses valesti tehtud äriplaaniga ei suudeta laenu tagasi maksta. See tähendab, et need laenud tuleb tasuda riigieelarvest ehk kõigi maksumaksjate arvel.
    «Katlamajade tarbeks võeti laenu hurraa-optimismiga, mõtlemata sellele, kuidas võetud laenu tagasi maksta,» selgitab Dalton olukorda riigi laenuturul.
    Ta kirjeldab juhtumit, kuidas ühest vallast helistati ministeeriumisse ja küsiti, mis otstarbel 1993. aastal laenu võeti. Valla töötajad olid selle lihtsalt unustanud. Samuti on paljud omavalitsused kaotanud ehitatud katlamajade alusdokumendid.
    Jüri vald sai 1993. aastal Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) laenust 13,6 miljonit krooni katlamaja ehituseks, täna küsitakse veelgi juurde.
    Selle katlamajaga on probleeme, tunnistab valla majandusnõunik Rein Seljamaa. Tema sõnul arvestati äriplaani tegemisel, et katlamaja ehitab Soome firma, kes käibemaksu ei maksa. Kuna alltöövõtjaks oli Eesti firma, siis peab vald sellele firmale käibemaksu tasumiseks lisaraha leidma.
    Daltoni sõnul on karta, et mõned Eestisse laenurahaga rajatud katlamajad lõpetavad täiesti tegevuse. Katlamajade sulgemise peamiseks põhjuseks on kallis kütteaine, tarbijate arvu vähenemine ja valed arvestused äriplaanis.
    «Nii näiteks imestavad maailmapanga töötajad ja ei saa aru, kuidas saab soojusenergia ümbertöötamine elektriks ja tagasi olla odavam kui sooja tootmine otse kütusest,» märgib Dalton. Ometi on see võimalik, sest soojakaod trassides on suuremad kui võimalikud kaod läbi elektrijuhtmete.
    Miks ei nõua riik valdadelt laenu kohtu kaudu? Agate Dalton möönab, et rahandusministeerium pole juriidiline isik. Kohtusse saab minna valitsus.
    Samas ei kujuta Dalton ette juhtumit, kus Eesti valitsus hakkab Vinni vallaga kohut käima. Laenude tagasinõudmine ajaks valla pankrotti, aga pankrotiseaduse järgi ei saa kohalikud omavalitsused pankrotti minna.
    Daltoni sõnul pole ühtegi mehhanismi, mis sunniks kohalikelt omavalitsustelt raha välja nõudma.
    Miks aga peab Eesti üldse laenu võtma?
    Peaministri majandusnõunik Ardo Hansson märgib, et laenamiseks pole riigil enam suurt vajadust. Tema sõnul püsib riiklikul laenuvõtmisel alati oht, et riik ei anna raha kõige edukamatele projektidele. Sellest tulenevalt maksab maksumaksja kinni untsu läinud projektidest saamata jäänud summa.
    Nii näiteks katab maksumaksja kuni aastani 2000. kartulitöötlemistehase Lekto rajamiseks võetud 12 miljoni krooni suurust laenu, sest Lekto projekt ebaõnnestus ja ettevõte pole ise võimeline laenu tagasi maksma.
    Sarnaselt Lekto laenule maksavad maksumaksjad täna tagasi 1993. aastal väikekatlamajade ehituseks võetud laene või nende intresse. Tol ajal peeti gaasist ja masuudist odavamaks puiduhaket ja turvast.
    Täna on käsitsi töödeldav puiduhake ja turvas hirmkallis ja katlamajad ei suuda äriplaanile vastavat kütet toota. Tartus, Antslas, Võnnus, Kärul ja Sõmerul osutus plaan minna üle turbaküttele liiga läbimõtlematuks ja planeeritud kütte hinna odavnemisele vastupidiselt on hind tõusnud.
    Hinnatõus omakorda sunnib soojatarbijaid pöörduma odavamate küttevõimaluste poole, katlamajad jäävad klientidest ilma ja peavad tegevuse lõpetama.
    Daltoni väitel pole Eestis piisavalt projekte, mida võiks riigilaenudega toetada. Nii näiteks on välislaenude osakond palunud igal aastal ministeeriumidel esitada projekte laenu saamiseks. Vastupidiselt oodatule pole ministeeriumid palvetele reageerinud ja nõnda pole sentigi laenu saanud haridus, avalik kord ja tööhõive.
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.