Liisingu populaarsus ei ole tarbimisbuum

Analüüsides 1997. aasta esimese poolaasta investeeringuid põhivaradesse ja kinnisvarasse liisingfinantseerimise lähtepunktist võib tõdeda, et liisingfinantseerimine on finantsinstrumendina leidnud oma kindla koha Eesti turul.

Esimesel poolaastal on liisingufirmade koondportfelli maht võrreldes 1996. aastaga kasvanud 1,3 mld krooni ehk 1,8 korda, ületades enamike liisingufirmade kõige optimistlikumadki prognoosid. Samas järgib liisingfinantseerimise kasv Eesti majanduse kasvutempot.

Kui võrrelda esimese poolaasta kommertspankade laenuportfelli kasvu 4,5 ja liisingufirmade koondportfelli kasvu 1,3 mld krooni, siis võime tõdeda, et laenuportfell on kasvanud 1,4 ja liisinguportfell 1,8 korda.

Varade lõikes on koguportfelli suurima kasvu (2,8 korda) teinud sõiduautod. Eesti ei ole Euroopa kontekstis mingi erand. Meil on sõiduautode osakaal koondportfellis 37,6%, Euroopa keskmine eelmisel aastal oli 37,2%. Enamikes endistes sotsialismimaades on see number aga tunduvalt suurem (Ungaris näiteks 80%).

Teine suurem kategooria liisinguportfellist on maanteetranspordi vahendid, siin on kasv olnud 1,4 korda ja peamiselt veokite ning haagiste arvel, mis arvestades meie taotlust olla sild lääne ja ida vahel on igati positiivne näitaja. Samas sõltub paljude vedajate hea käekäik eelkõige Eesti-Vene piiril toimuvast ja veokite liisingfinantseerimise olulist kasvu võib oodata vast siis, kui piirisuhted suudetakse riiklikul tasandil reguleerida.

Masinate ja seadmete liisingfinantseerimine on kasvanud samuti 1,4 korda, liisinguportfellist moodustavad need 20%, mis on suhteliselt lähedal Euroopa keskmisele -- 23,9%. Ilmselt on Eesti 12protsendiline majanduskasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tingitud mõningal määral ka liisingu abil tehtud mõne aasta tagustest investeeringutest masinatesse ja seadmetesse.

Kui Euroopas on liisingufirmade meelispaladeks suuremahulised liisinguprojektid -- laevad, lennukid, veeremid, siis meil on selliseid projekte vähe, vaid 2% koguportfellist. Loodetavasti muutub olukord Eesti Raudtee erastamisega, kui vahetatakse välja osa veerevkoosseisust.

Kinnisvara finantseerimine on kasvanud 2,5 korda võrreldes eelmise aastaga. Enim on kasvanud maa ostude finantseerimine -- 16,3 korda, kuid maa osakaal kogu kinnisvara liisingfinantseerimise mahust on vaid 0,1%. Büroo- ja kaubandushoonete finantseerimine on kasvanud 2,3 korda.

Suurima kasvu on teinud korterid ja eramud, vastavalt 3,4 ja 2,8 korda. Siin on oma osa kindlasti ka maksusoodustusel, mis lubab eraisikul arvestada maksustatavast tulust maha liisinguintressid. Samas on võõristavad väited, et investeeringud eluasemele, juhul kui see on paneelelamu korter, ei ole põhjendatud, sest nende eluiga on vaid 50--60 aastat. Eestis on 68 protsenti liisingulepingutest sõlmitud kolmeks aastaks. Enamik korterite liisingulepingutest on sõlmitud kolmeks kuni viieks aastaks. Eramute liisingulepingud võivad ulatuda kuni kümne aastani. Võrreldes kinnisvara lepinguperioode Euroopa maade omadega, tuleb nentida, et sealsed lepinguperioodid alles kümnest aastast algavadki. Üleskutse jätta paneelelamud lihtsalt amortiseeruma ja oma lõppu ootama on küll teretulnud, kuid kiputakse unustama, et kõikidel tavakodanikel ei ole ei võimalust ega võib-olla ka tahtmist elada individuaalelamus. Järelmaksuga müügi populaarsus kasvab

Analüüsides liisinguportfelli struktuuri, võib nentida, et kasutus- ja kapitalirendi omavaheline proportsioon on jäänud samaks, kuid täheldada võib järelmaksuga müügi osatähtsuse kasvu 1,7 protsendilt 4,8 protsendile. Järelmaksuga müük kajastab kõige paremini eraisikust klientidele tarbekaupade müügi finantseerimist. Kas sellise protsentuaalse kasvu puhul saame väita, et tegemist on tarbimisbuumiga? Kui inimesel nõukogudeaegne pesumasin üles ütleb ja ta otsustab selle uuega asendada -- on see siis tarbimisbuum või on tarbimisbuum siiski see, kui ta neid kolm tükki korraga asemele muretseb.

Liisingu kui finantsinstrumendi võrdlemine eri aspektidest Euroopa keskmiste näitajatega lubab järeldada, et Euroopat edestame me vaid portfelli kasvuprotsentide poolest, mis on liisinguturu ligi neljakümneaastast mahajäämust arvestades üsna loomulik.

Liisinguturu üks arenguperspektiividest on kindlasti eraisikust tarbijate osakaalu suurenemine, samuti on arenguruumi kontori- ja arvutustehnika liisingul. Masinate ja seadmete liising oleneb eelkõige meie tööstustoodangu konkurentsivõimest.