Eesti ei jõudnud IMFiga kokkuleppele

IMF soovib, et Eesti koostaks oma jooksevkonto defitsiidi vähendamiseks järgmise aasta riigieelarve 1,5 miljardi kroonise ülejäägiga, sõnas Dalton. Samas ei ole kulusid ületava eelarve koostamine Eesti seaduste järgi võimalik, seletas ta.

IMF nõuab, et eelarvetulu ületaks eelarvekulud summas, mis vastab kahele protsendile Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Daltoni sõnul võiks ülejääk olla eelarves ette nähtud mõne teise nimetuse all, kas stabilisatsioonifondi või millegi muuna. «Meie oleksime nõus tunduvalt väiksema ülejäägiga,» lausus Dalton.

IMFi delegatsioon sõitis Washingtoni valuutafondi juhtkonnaga kooskõlastama Eestiga sõlmitava memorandumi teksti, millesse jäid lahkarvamused sisse, ütles Dalton.

Dalton tunnistas, et Eesti saab aru IMFi murest, kuid ei pea seda nii suure ülejäägiga eelarve koostamise eelduseks. «Kui defitsiit läheb väga suureks, võib ühel hetkel hakata raha lihtsalt välja voolama, nagu me oleme näinud Mehhikos ja Tais,» rääkis Dalton jooksevkonto defitsiidiga kaasnevatest riskidest.

Teistes IMFi delegatsiooniga peetud läbirääkimiste põhiküsimustes -- valuutakomitee süsteem, konservatiivne fiskaalpoliitika, avatud kaubandus- ja valuutavahetuspoliitika ning erastamise jätkumine -- jõudsid pooled kokkuleppele.

Dalton nentis, et lahkarvamuste säilides pole IMFi memorandumile alla kirjutamine kohustuslik. «IMFi liikmed oleme ju niikuinii, ent millise signaali annab see Eestist maailmale,» kahtles Dalton.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli Eesti jooksevkonto defitsiit 2,16 miljardit krooni. Eelmisel aastal oli riigi jooksevkonto defitsiit üle viie miljardi krooni.

Daltoni teatel tuleb IMFi missioon Eestisse uuesti oktoobri alguses. Eelmise IMFi memorandumi kehtivusaeg lõppes juuni lõpus. Eelmine memorandum keskendus samuti avaliku sektori defitsiidile, mis IMFi hinnangul võib Eestis kasvada kuni nelja protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

IMFi memorandum on Eesti valitsuse kõige detailsem majanduspoliitiline programmdokument. BNS