• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ei jõudnud IMFiga kokkuleppele

    IMF soovib, et Eesti koostaks oma jooksevkonto defitsiidi vähendamiseks järgmise aasta riigieelarve 1,5 miljardi kroonise ülejäägiga, sõnas Dalton. Samas ei ole kulusid ületava eelarve koostamine Eesti seaduste järgi võimalik, seletas ta.
    IMF nõuab, et eelarvetulu ületaks eelarvekulud summas, mis vastab kahele protsendile Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Daltoni sõnul võiks ülejääk olla eelarves ette nähtud mõne teise nimetuse all, kas stabilisatsioonifondi või millegi muuna. «Meie oleksime nõus tunduvalt väiksema ülejäägiga,» lausus Dalton.
    IMFi delegatsioon sõitis Washingtoni valuutafondi juhtkonnaga kooskõlastama Eestiga sõlmitava memorandumi teksti, millesse jäid lahkarvamused sisse, ütles Dalton.
    Dalton tunnistas, et Eesti saab aru IMFi murest, kuid ei pea seda nii suure ülejäägiga eelarve koostamise eelduseks. «Kui defitsiit läheb väga suureks, võib ühel hetkel hakata raha lihtsalt välja voolama, nagu me oleme näinud Mehhikos ja Tais,» rääkis Dalton jooksevkonto defitsiidiga kaasnevatest riskidest.
    Teistes IMFi delegatsiooniga peetud läbirääkimiste põhiküsimustes -- valuutakomitee süsteem, konservatiivne fiskaalpoliitika, avatud kaubandus- ja valuutavahetuspoliitika ning erastamise jätkumine -- jõudsid pooled kokkuleppele.
    Dalton nentis, et lahkarvamuste säilides pole IMFi memorandumile alla kirjutamine kohustuslik. «IMFi liikmed oleme ju niikuinii, ent millise signaali annab see Eestist maailmale,» kahtles Dalton.
    Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli Eesti jooksevkonto defitsiit 2,16 miljardit krooni. Eelmisel aastal oli riigi jooksevkonto defitsiit üle viie miljardi krooni.
    Daltoni teatel tuleb IMFi missioon Eestisse uuesti oktoobri alguses. Eelmise IMFi memorandumi kehtivusaeg lõppes juuni lõpus. Eelmine memorandum keskendus samuti avaliku sektori defitsiidile, mis IMFi hinnangul võib Eestis kasvada kuni nelja protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
    IMFi memorandum on Eesti valitsuse kõige detailsem majanduspoliitiline programmdokument. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.