Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisraha võtab andmeside üle

    «Eesti kapital ei suuda pikas perspektiivis läbi lüüa. See on paratamatu protsess, et kõik Eesti firmad, kes on mingile tasemele jõudnud, ostetakse üles,» rääkib Data Telecomi direktor Neeme Takis.
    Eesti turg on väike ning kui mõni keeldub enda mahamüümisest, siis on ta varsti konkurentsist väljas, põhjendab Takis väliskapitali võidukäiku andmesideturul.
    Data Telecom on viimane suurem andmesidefirma, mis otseselt veel väliskapitalile ei kuulu. 51% aktsiate omanik Estravel, kes küll ise kuulub 66 protsendi ulatuses Finnairile, soovib aga oma aktsiad aasta lõpuks välisinvestorile maha müüa. Investori nime Takis ei avalikustanud.
    «Müümise põhjus on küllaltki hea hind, mida pakuti, ning soov parandada reisibüroode usaldust firma suhtes: siis ei kuuluks me enam ühele nende konkurendile,» põhjendab Takis Estraveli müügiotsust. Praegu teenindab Data Telecom praktiliselt kõiki reisibüroosid Eestis.
    Takis lisas, et enne müügiotsust ostis Estravel üles 3% aktsiaid, saamaks enda kätte ettevõtte kontrollpakki. Ülejäänud Data Telecomi aktsiad kuuluvad seitsmele firma töötajale. Takise sõnul väliskapitali tulek aktsiakapitali suurust kohe ei muuda.
    Sellel suvel müüs oma aktsiate kontrollpaki välisinvestorile ka seni puhtalt Eesti kapitalile kuulunud Uninet. Estpak Datale frame-relay (klientide vahel jaotatud andmesidekanal) osas tõsist konkurentsi pakkunud firma nõustus oma kontrollpaki Soome Finnet OY tütarfirmale Finnet Eestile loovutama 740 000kroonise investeeringu eest aktsiakapitali.
    Lisaks loodab Unineti juhatuse liige Taavi Talvik, et Finnet investeerib firmasse lähima kolme aasta jooksul veel 16 miljonit krooni. 38% Unineti 1,2 miljoni kroonisest aktsiakapitalist jääb edasi kuuluma kolmele Eesti eraisikule.
    Estpak Data, mis järgmisel aastal jaotub emafirma Eesti Telefoni eri allettevõtete vahel, kuulub küll täielikult Eesti Telefonile, see aga omakorda 49% ulatuses Soome ja Rootsi sidefirmade ühisettevõttele Baltic Tele AB.
    Peale kulutuste vähendamise oli Estpak Data emafirmaga tagasiliitumise põhjuseks Eesti Telefoni suurklientide allüksuse direktori Valdo Kalmu sõnul Data mitterahuldav müügitulemus.
    EsData kuulub küberneetika instituudile, Telekom Finlandile, Eesti Telekomile ja Eesti Telefonile. EsData klienditeenuste juhi Tiit Siida andmetel soovib erastamisel olev Eesti Telekom oma osaluse lähiajal mõnele välisinvestorile maha müüa.
    Üldist turuliidrit andmeside vallas Eestis polegi. Firmad on spetsialiseerunud. Estpak Data on suurim klientide vahel jaotatud andmesidekanali ning ainuke X.25-teenuse pakkuja. X.25 on aga niivõrd vähe kasutatav andmeside liik, et mitmele firmale ilmselt kliente ei jätkukski.
    Uninet on suundunud peamiselt suurte firmasiseste võrkude ehitamisele ja tänu oma koostööpartnerile, nüüdsele omanikule Finnetile, paneb suured lootused andmeside pakkumisele Eesti ja Soome ettevõtete vahel.
    1993. aastal esimesena kommertsliku Interneti-teenusega turule tulnud Data Telecom tegeleb nüüd peamiselt reisibüroode ja kindlustusfirmade andmesidega.
    EsData pakub ainukese andmesidefirmana Eestis «puhtaid» digitaalkanaleid ning Microlink Online on jäänud eraklientidele sissehelistamise teenuse pakkujaks.
    «Kliente peaks Eestis kõigile jätkuma, andmesideturg on siin suur,» kinnitab Neeme Takis. Ühelgi Eesti andmesidepakkujal pole veel üle 2000 kliendi.
    Data Telecom pakub praegu andmesideteenust umbes 200-le modemiga telefoniliinide kaudu helistajale ja ligi 90-le renditud telefoniliini kasutajale.
    Renditud liin võimaldab kliendi ja andmesidefirma vahel pidevat ühendust, kusjuures klient maksab vaid ühtset kuumaksu. Data Telecom esindab frantsiisilepingu alusel Euroopa ühe suurema andmesideteenuste pakkuja Euneti teenuseid alates eelmisest aastast.
    Estpak Datal, keda kõik suuremad andmeside pakkujad Eestis peavad oma peamiseks konkurendiks, on 1475 sissehelistamisteenuse kasutajat ning välja ehitatud 364 püsiliini. «Püsiühenduse kliente on tegelikult küll vähem, sest paljud suured lokaalvõrgud võtavad endale rohkem kui ühe ühenduse,» märgib Estpak Data müügidirektor Toomas Mei.
    Ülejäänud andmesideteenuste ettevõtete klientide arvud jäävad samasse suurusjärku. Peamiselt loodavad firmad endale juurde saada püsiliinikliente, kelleks on harilikult väiksemad või suuremad ettevõtted.
    Taavi Talviku sõnul püüab Uninet suunduda vaid suuremate firmade teenindamisele, samas kui Neeme Takis peab Data Telecomi tulevikuks väikefirmade teenindamist.
    EsData klienditeenuste juht Tiit Siida aga lubab, et pakub püsiühendusi ka kasvõi eraisikutele. Väikeklientid saavad EsDatast osta kolmandiku võrra aeglasema andmeedastuskiirusega püsiühendust. Modemiga varustatud kliendile läheb see maksma 1500 krooni kuus.
    Eesti kaabeltelevisiooni firmadest praegu veel keegi tõelist arvutivõrguühendust ei paku, kuigi seda on lubatud alates 1992. aastast.
    AS Starman, üks kolmest suurest kaabeltelevisioonivõrgu omanikust Tallinnas, hakkab andmeside pakkumist kaabeltelevisioonivõrgu kaudu tõeliselt arutama alles paari aasta pärast, räägib Starmani tegevdirektor Peeter Kern.
    Kern ei usu, et teised kaabeltelevisioonifirmad võiksid peatselt hakata arvutiside teenust pakkuma. Kõige ebatõenäolisemaks peab ta andmeside võimalust STV kaabeltelevisioonivõrgus.
    «Juba aasta aega ostame tagasiside võimalusega liinivõimendeid, kahe kuu pärast peaksid näiteks Mustamäel kõik vahevõimendid nende vastu vahetatud saama,» tõrjub STV asepresident Raivo Mihkelsoo konkurendi väiteid.
    STV ostis hiljuti ka 30 ühendust võimaldava kaablimodemi keskuse, mida homsest katsetama hakkab. Esimesed kliendid võiksid Mihkelsoo sõnul STV kaablivõrgu kaudu arvutiühenduse saada umbes kuu pärast.
    STV plaanid on suurejoonelised -- aastaga oma tehnika väljavahetamine Tallinnas lõpetada, nii et kõikjal oleks võimalik andmeside pakkumine. Teenuse hinnaks paneb STV Mihkelsoo sõnul piiramatu ajaga sissehelistamisteenuse hinna, mis STV-l on praegu 450 krooni kuus.
    STV hakkab Mihkelsoo sõnul pakkuma andmesideühendust kiirusega 10 Mb/s, mis teistele Eesti andmesidefirmadele reeglina veel jõukohane pole. Näiteks püsiliin, mille kiirus 2 Mb/s, maksab kliendile üle 10 000 krooni kuus.
    STV andmesideteenuse saamiseks peab klient endale muretsema kiire kaablimodemi, mis maksab orienteeruvalt 3900 ja 10 400 krooni vahel. STV hakkab ilmselt selliseid modemeid ka rentima.
    Aasta lõpuks hakkab STV Mihkelsoo sõnul pakkuma teenuste pakette, kus on sees nii televisioonikanalid, digitaalne raadio kui andmeside. Telefonisidet STV tema ütlusel kindlasti pakkuma ei hakka.
    Digitaalset raadiot pakuvad praegu oma kaablivõrkudes nii Starman kui Tallinna Kaabeltelevisioon. Starman lubab lähiajal hakata pakkuma ka tellitud video teenust -- kaablivõrgu kliendid saavad endale tellida soovitud filmi televiisorist vaatamiseks.
    Kogu andmesideturg aga on seni koondunud peamiselt Tallinna. Teiseks keskuseks on saanud Tartu, ülejäänud Eestis on andmesidefirmadel esindusi vähe.
    Interneti kõrval hakkab andmesideturgu vallutama kompleksne infoteenus.
    Kui püsiliine on Estpak Datalt võimalik tellida kõikidesse Eesti maakondadesse, siis sissehelistamiskeskused on seni peale Tallinna vaid Tartus ja Pärnus -- viimases vaid EsDatal.
    Microlink Online, EsData ja Estpak Data on avanud üle-eestilised numbrid, kuhu saab modemiga helistada odavamalt kui on kaugekõne hind, kuid tunduvalt kallimalt kui samas linnas olevasse teise keskusesse.
    «Endal on kaugeid keskusi raske üleval pidada ja nii me üritame leida firmasid, kes teeks seda meie eest,» põhjendas Tiit Siida vaid kolmes linnas EsData sissehelistamisteenuse pakkumist. «Huvi meie püsiühenduse edasimüümise vastu maakondades on, aga finantsilisest küljest ei osata äri võimalust tihti hinnata,» lisas Siida.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Eesti meediaettevõtted asutasid kollektiivse esindamise organisatsiooni
Delfi Meedia, Postimees Grupp, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev sõlmisid lepingu uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsiooni Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing asutamiseks.
Delfi Meedia, Postimees Grupp, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev sõlmisid lepingu uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsiooni Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing asutamiseks.
Seadusemuudatus ei luba pangakontot heast peast kinni panna
Seadusemuudatus paneb paika pangad, kes on kohustatud inimestele põhimakseteenust osutama ja ka hädaolukorras makseteenused tagama – praegu on nimekirjas SEB, Swedbank, Luminor, LHV ja Coop Pank.
Seadusemuudatus paneb paika pangad, kes on kohustatud inimestele põhimakseteenust osutama ja ka hädaolukorras makseteenused tagama – praegu on nimekirjas SEB, Swedbank, Luminor, LHV ja Coop Pank.