Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Indeksifondi plussiks on range investeerimisprintsiip

    Raha paigutamine fondidesse on üks võimalik valik investeerimisstrateegiate hulgast. Ka fonde endid saab eristada mitme tunnuse järgi.
    Näiteks eristamine piirkonna järgi, mille väärtpaberitesse investeeritakse -- Tallinna börs, Eesti laiemalt, Balti riigid, Venemaa, Ida-Euroopa jne.
    Kui fond on investeeringute piirkonna kindlaks määranud, tekib järgmine küsimus: millistesse väärtpaberitesse investeerida. Kas otsustab selle portfellihaldur oma kaalutlustest lähtudes või sätestab juba fondi põhikiri väärtpaberite valiku, millistesse fondil on õigus investeerida. See viimane põhimõte on omane just indeksifondidele.
    Praegu ainus Eesti tegutsev indeksifond, Äripäeva indeksi fond, investeerib Äripäeva aktsiaindeksi koosseisus olevatesse aktsiatesse ja samades proportsioonides, nagu on aktsiad indeksis. Investor saab oma vara kasvamist (või ka kahanemist) jälgida Äripäeva indeksi pealt. Piltlikult öeldes ongi igal investoril portfellis Äripäeva indeks.
    Et esinduslik indeks peegeldab börsi liikumise peasuunda, laiemalt -- majanduskasvu tervikuna --, siis on indeksifondi investor alati mainstream-investor. Investeerides Dow Jonesi indeksisse, olete investeerinud USA majanduskasvu, Äripäeva indeksisse -- Eesti majanduskasvu.
    Kui rääkida fondidega seotud riskidest, nt emitendi- ja investeeringuriskist, siis indeksifondil viimane praktiliselt puudub.
    Portfellihaldur, kellest investeeringurisk teoreetiliselt lähtub, ei saa oma suva järgi väärtpabereid portfelli valida, ja võib-olla ongi see hea. Kui fond asub mõne panga juures, siis võib portfellihalduril tekkida kiusatus suurendada portfellis eelkõige oma panga aktsiate osa, et olla lojaalne ja kiirendada nende tõusu. Indeksifondi printsiip välistab sellise võimaluse.
    Teine risk, emitendirisk, on indeksifondil samuti väiksem, kuna indeksid koostatakse üldjuhul parimatest ja likviidsematest börsiaktsiatest.
    Eesti seni ainuke indeksifond, Äripäeva indeksi fond seab oma senise lühikese tegevusajaga heas mõttes kahtluse alla investeeringute kuldreegli: mida suurem risk, seda kõrgem oodatav tulusus, ja vastupidi.
    Keskmisest madalama riski juures näitab Äripäeva indeksi fond keskmisest kõrgemat tulusust. (Võrreldud on nende aktsiafondidega, mille noteeringuid võib leida Äripäevast.) Seletusi võib siin väljatuua üsna mitmeid.
    Aktsiaid ostetakse indeksifondi portfelli juurde või müüakse ära ainult fondi juurdetuleva või äramineva raha väärtuses.
    Seega on fondi paigutatud raha põhimass investeeritud pikaajaliselt konkreetsetesse aktsiatesse ja neid paigutusi ei muudeta, vähemalt nii kaua, kuni aktsia on indeksi koosseisus. Nii jäävad ümberinvesteerimise kulud ära.
    Praktika on näidanud, tõsi küll, Ameerika Ühendriikide näite varal, et pikemaajalised investeeringud on kokkuvõttes tulusamad.
    Lihtne ja samas range investeerimisprintsiip hoiab ära libastumise ahvatlevates, aga vähetuntud ja riskantsetes väärtpaberites. Seega võtab indeksifondi olemus portfellihaldurilt eksimise võimaluse.
    Väheoluline pole ka fakt, et aktsia arvamine indeksi koosseisu vaieldamatult tõstab selle aktsia hinda, mida kinnitas viimane Äripäeva indeksi laiendamine viie aktsia võrra. Ja see hinnatõus on aus konkurents, täpselt nagu aktsia börsile pääseminegi. Kummalgi juhul peab aktsia vastama teatud nõuetele.
    Loetletud põhimõtetes peitubki indeksifondi lihtsus, et mitte öelda geniaalsus.
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tehisintellekti edu vedas ka Nasdaq indeksi rekordtasemele
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Soome relvafirma lükkab laienenud tehase täistuuril käima
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
FT: Varuosad reisipagasis: kuidas smugeldamine Vene reisilennukeid õhus hoiab
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.