• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida teha Eesti Telekomiga?

    Telekommunikatsioon on oma olemuselt monopoolne ala ja niikaua, kui seadusandlus pole välja kujunenud, on riigi ainus tee reguleerida seda majandussektorit omandisuhete kaudu. Praegu omavad sellest majandussektorist 90% Eesti Mobiiltelefon ja Eesti Telefon.
    Kuna fikseeritudja mobiiltelefoni võrk on praegu omavahel väga tugevas sõltuvuses, siis peab riik ka turusuhteid omandisuhete kaudu reguleerima.
    Kahtlemata peab aga lõppeesmärk olema kõik erastada.
    Majandussektorile tervikuna oleks parem, kui ei erastataks Eesti Telekomi, vaid eraldi riigi osalus Eesti Telefonis ja Eesti Mobiiltelefonis.
    Seejuures peab erastamine olema suunatud, et Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni omandisuhted muutuksid erinevaks ja et turul oleks rohkem eri operaatoreid. Suunatud erastamise korral majandussektori tervis paraneks, aga riik teeniks vähem. Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni eraldi erastamine on kindlasti pikaajalisem ja keerulisem protsess.
    Igal asjal on oma miinused ja plussid. Mina vaatan ainult ühe majandussektori huve, aga riik vaatab kogu majandust tervikuna ja sellest vaatepunktist võib olla kasulikum erastada esmalt 30 protsenti Eesti Telekomi aktsiatest.
    Arvan, et Eesti Telekomi erastamine ei tohiks olla praegu eesmärk omaette. Tegemist on palju keerulisema probleemiga kui ühe või kahe ministri või erastamisagentuuri arvamused ajakirjanduses.
    Tegelikult on tegemist küsimusega, kas on vaja erastada Eesti Telekom kui holding-firma või peaks erastama Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni eraldi. Viimane variant ei ole aga mõttekas, kui praegused eriõigused (kontsessioon -- toim.) kehtivad. Kui me aga praegu räägime Eesti Telekomi aktsiate viimisest Tallinna väärtpaberibörsile, siis tähendab see seda, et suurendame Eesti kalduvust kuumale rahale. Sellepärast arvan, et tänases olukorras, kus majanduses on liiga palju raha ja suures osas kuuma raha, ei peaks riik selliseid samme astuma. Eesti Telekomi müük börsil ei tähenda ju strateegilise investori kaasamist, vaid finantsinvestori kaasamist.
    Finantsinvestori kaasamine ei anna täna mitte midagi. Tuumikinvestori kaudu erastamine oleks igal juhul parem, kuid tuumikinvestori kaasamine Eesti Telekomi kaudu on ka küsitav, sest kogu tegevus toimub ikkagi Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni tasemel. Nendes kahes ettevõttes on aga erastamine tinglik, sest nendes ettevõtetes osalust omavad Rootsi ja Soome riigifirmad ei esinda ju mitte mingil juhul erakapitali.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.