• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida teha Eesti Telekomiga?

    Telekommunikatsioon on oma olemuselt monopoolne ala ja niikaua, kui seadusandlus pole välja kujunenud, on riigi ainus tee reguleerida seda majandussektorit omandisuhete kaudu. Praegu omavad sellest majandussektorist 90% Eesti Mobiiltelefon ja Eesti Telefon.
    Kuna fikseeritudja mobiiltelefoni võrk on praegu omavahel väga tugevas sõltuvuses, siis peab riik ka turusuhteid omandisuhete kaudu reguleerima.
    Kahtlemata peab aga lõppeesmärk olema kõik erastada.
    Majandussektorile tervikuna oleks parem, kui ei erastataks Eesti Telekomi, vaid eraldi riigi osalus Eesti Telefonis ja Eesti Mobiiltelefonis.
    Seejuures peab erastamine olema suunatud, et Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni omandisuhted muutuksid erinevaks ja et turul oleks rohkem eri operaatoreid. Suunatud erastamise korral majandussektori tervis paraneks, aga riik teeniks vähem. Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni eraldi erastamine on kindlasti pikaajalisem ja keerulisem protsess.
    Igal asjal on oma miinused ja plussid. Mina vaatan ainult ühe majandussektori huve, aga riik vaatab kogu majandust tervikuna ja sellest vaatepunktist võib olla kasulikum erastada esmalt 30 protsenti Eesti Telekomi aktsiatest.
    Arvan, et Eesti Telekomi erastamine ei tohiks olla praegu eesmärk omaette. Tegemist on palju keerulisema probleemiga kui ühe või kahe ministri või erastamisagentuuri arvamused ajakirjanduses.
    Tegelikult on tegemist küsimusega, kas on vaja erastada Eesti Telekom kui holding-firma või peaks erastama Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni eraldi. Viimane variant ei ole aga mõttekas, kui praegused eriõigused (kontsessioon -- toim.) kehtivad. Kui me aga praegu räägime Eesti Telekomi aktsiate viimisest Tallinna väärtpaberibörsile, siis tähendab see seda, et suurendame Eesti kalduvust kuumale rahale. Sellepärast arvan, et tänases olukorras, kus majanduses on liiga palju raha ja suures osas kuuma raha, ei peaks riik selliseid samme astuma. Eesti Telekomi müük börsil ei tähenda ju strateegilise investori kaasamist, vaid finantsinvestori kaasamist.
    Finantsinvestori kaasamine ei anna täna mitte midagi. Tuumikinvestori kaudu erastamine oleks igal juhul parem, kuid tuumikinvestori kaasamine Eesti Telekomi kaudu on ka küsitav, sest kogu tegevus toimub ikkagi Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni tasemel. Nendes kahes ettevõttes on aga erastamine tinglik, sest nendes ettevõtetes osalust omavad Rootsi ja Soome riigifirmad ei esinda ju mitte mingil juhul erakapitali.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: stopp välistööjõuga skeemitamisele!
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Muusikaturu valitseja tuli Amsterdamis börsile
Prantsuse firmast Vivendi eraldatud Universal Music Group debüteeris täna edukalt Amsterdami Euronexti börsil.
Prantsuse firmast Vivendi eraldatud Universal Music Group debüteeris täna edukalt Amsterdami Euronexti börsil.
Jah või Ei: ettevõtte RIA.com Marketplaces 15 küsimusega kõiki valdkondi hõlmav test
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Põhjamaade suurim pank julgustab töötajaid katsetama ja arenema
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.