• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksa majanduse konjunktuur paraneb

    Saksa majandus on pikka aega otsekui kaheks jagatud: nõrgenenud Saksa mark on aidanud eksporditööstusel rekordiliselt kasvada, kuid siseturg on olnud loid. Pärast pikka ootust on eksporditööstus vedanud ka ülejäänud majanduse käima. Prognoosi kohaselt kasvab Saksa sisemajanduse kogutoodang (SKT) septembris 2,6%, võrreldes 1,6 protsendiga märtsis. See tähendab, et valitsuse eesmärgiks seatud aastane SKT kasv -- 2,5% -- on täiesti reaalne ja mitte utoopia, nagu kevadel arvati.
    Saksa majandusinstituudi IFO uuring kinnitab, et Lääne-Saksa praegune konjunktuuriseis on viimase kolme aasta parim. Optimism kasvab ka rahva seas, kes on vaatamata ebakindlusele maksu- ja pensionireformi pärast hakanud jälle rohkem tarbima: jaekaubandus on aastaga suurendanud läbimüüki 1,6%.
    Ekspertide hinnangul on Saksamaale ühtviisi ohtlik nii SKT liiga kiire kui liiga aeglane kasv. Liiga kiiresti suurenedes võib see hoogustada inflatsiooni, mis augustis kerkis aastaarvestuses juba 2,1 protsendini. Selle ohjeldamiseks oleks Saksamaa keskpank sunnitud tõstma intressi, mis kärbiks majanduskasvu ja alandaks dollari kurssi. See vähendaks ka börsikursse.
    Kui aga Saksa SKT kasv on liiga väike, ei pruugi Saksamaa täita Euroopa rahaliitu (EMU) pääsemise nõuet. See sunniks leevendama EMUsse pääsemise nõudeid, mis muudaks tulevase euro nõrgemaks.
    Augustis oli Saksamaal tööta 4,4 miljonit inimest, mis on poole miljoni võrra rohkem kui aasta tagasi ja moodustab tööjõust 11,4%. See on Saksamaal pärast 1934. a suurim suvine tööpuudus. Ida-Saksamaal on tööta 18,3 ja Lääne-Saksamaal 9,7% tööjõust.
    Juuliga võrreldes suurenes töötute arv 49 000 võrra, mis on tingitud eelkõige Ida-Saksamaa ehitustööstust tabanud seisakust. Töötusega kaasnevad sotsiaalkulude kasv ja maksutulude vähenemise tõttu pole Saksamaal kerge täita EMU kriteeriumi, mille kohaselt eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKTst.
    Kõigele vaatamata loodab Saksa rahandusminister Theo Waigel kokkuhoiu abil kahandada eelarvepuudujäägi tänavu 71,2 miljardi ja tuleval aastal 57,8 miljardi Saksa margani, mis tagaks EMU nõude täitmise. FT-DI-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.