• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    STV võitis Lasnamäe majade antennid enda kätte

    Lasnamäe linnaosa valitsuse peainsener Kalju Niidusaar ütles, et STV pakutud hind oli märgatavalt soodsam kui Tallinna Kaabeltelevisiooni ASil ja ASil Telset. «Tegemist oli ausa mänguga arvude alusel,» kinnitas ta.
    Niidusaar lisas, et komisjon arvestas ka pakkumuse teinud firmade arenguvõimalusi. «Telset kasutab kolmest pakkujast ainsana NSV Liidu aegset kanalijaotust ehk SECAM-süsteemi,» nentis Niidusaar.
    Lasnamäe munitsipaalmajades on Niidusaare andmeil 22 000 korterit, milles elab umbes 70 000 inimest. Enamikku kollektiivantennidest teenindasid seni STV ja Telset. «Nende turujaotus oli umbes 60:40 STV kasuks,» ütles Niidusaar. «Nüüd tuleb meil pidada keerulisi läbirääkimisi mõlemaga, et Lasnamäel ei puhkeks uut kaablisõda.»
    Konkursi toimumise käigus levitas STV ajakirjandusele Eesti autorite ühingu tegevdirektori Kalev Rattuse kirja Kalju Niidusaarele, milles on väljendatud oletust, et Telseti näol võib tegemist olla ainsa piraatfirmaga Tallinna kaabeltelevisioonitu- rul.
    Telseti juhatuse esimees Viktor Gaidu?in nimetas kirja konkurentide salasepitsuseks eesmärgiga võita konkurss. «Varem ei ole Rattus meile mingeid pretensioone esitanud,» väitis Gaidu?in. «Meie esindaja advokaadibüroost Glikman & Glikman kohtub Rattusega reedel, et asjasse selgust tuua.»
    Kalev Rattuselt endalt ei õnnestunud eile õhtul kommentaari saada.
    STV asepresident Raivo Mihkelsoo ütles, et Rattus andis talle loa kirja omal äranägemisel laiali saata. «Telsetiga oleme teinud pidevalt koostööd ja mingit kaablisõda ei ole karta,» rõhutas Mihkelsoo.
    Kalju Niidusaar väitis, et konkursi komisjon jättis otsuse tegemisel Rattuse allkirja kandva kirja tähelepanuta, sest selles oli juttu Telseti tegevusest kaabelteles, konkurss aga puudutas kollektiivantenne.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.