Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Via Baltica silub riikide suhteid
«Nii Balti riigid kui Poola soovivad ühineda Euroopa Liiduga,» tõdes Kristopans. «Ja Via Baltica peab sellele kaasa aitama.»
Kristopansi sõnul on Läti ja Eesti sarnases olukorras. Mõlema riigi prioriteediks on ida-lääne transpordikoridori arendamine.
«Peame tegelema sellega, et ida-lääne suund muutuks lääne-ida-suunaliseks,» märkis Kristopans, lisades, et lääne-ida suuna arendamise töödega alustatakse järgmise aasta esimesel poolel.
Oma sõnavõtus rääkis Kristopans rahvusvaheliste organisatsioonide rollist, mis aitavad kaasa transpordi arendamisele Baltimaades.
1996. kuni 2000. aastani on koostatud programm, mis näeb investeeringute mahuks ette 257 miljonit dollarit, märkis Kristopans. «Ka finantseerimise allikad on leitud,» sõnas ta.
Kristopansi sõnul katavad rahvusvahelised allikad investeeringuid ligi 150 miljoni dollari ulatuses. 110 miljonit dollarit tuleb kohalikelt allikatelt. «72 miljoni dollari kohta on lepingud tehtud,» lisas Kristopans. BNS