Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Totaaltotter mõtlematus

    Mehed! -- müriseb tõrre-põhjane hääl. Mehed lähevad. Eesti riigikaitsekontseptsioon rõhub totaalkaitsele ja taob selle arendamisse kuhjaga raha. Paraku on tulemus poolik kaitsevägi, vilets päästeamet ja kehv politsei.
    Äripäeva arvates on Eesti valik totaalkaitse kasuks mõttetu. Totaalkaitse väljaehitamine on pikaajaline ja keeruline. Raske on tagada totaalkaitse efektiivsust, hoida pidevalt kogu rahvast n-ö kuumana, valmis iga hetk püssi haarama ja sellega midagi mõistlikku ette võtma.
    Kui Eestil üldse militaarväge vaja on, peaks ta olema väike ja võimas löögijõud. Palgaarmee on paremini hallatav ja lihtsamalt ohjes hoitav kui suur ja hajus püssihoidmisvõimeliste meeste-naiste seltskond, kelle ohjamine ja juhtimine käib kaitseministri sütitava fraasiga «Mehed...!»
    Eesti nagu valmistuks mitmekuiseks sõjaks. Eelmise vabariigi vaim ja Vabadussõda kummitab. Aeg on edasi läinud ja maalapi peal nagu Eesti ei kestaks sõda, kui ta ka peaks tulema, üle paari päeva.
    Patriotismile rõhumine Eesti puhul eriti ei toimi. Me ei ole t?et?eenid, kes, rohelised paelad ümber pea, vaenlast nottima kukuvad. Eestlase iseloomulik joon on alalhoidlikkus.
    Kaitseideoloogidel on aeg aru saada, et klassikalise sõja aeg on möödas. Ei ihka Soome, Rootsi ega ka Läti tuldpurskavaid torusid Maarjamaa poole keerata. Püssimeeste faalanksiga üle piiri marssima ei hakka ka äraarvamatu Venemaa. Kui siiski, siis ei kaitse Eestit ka totaalkaitse kontseptsiooni raudne toimimine.
    Sõda on äärmus ja ka Vene-maal on Eesti hõivamise soovi korral kasutada veretumad meetodid. Klassikaline püssiplärtsutamine võib tekkida vaid lokaalse stiihilise ülekeemise puhul. Sellega saab edukalt hakkama hea väljaõppega palgaarmee.
    Üha totramaks muutub totaalkaitse, kui panna ühele kaalukausile tähesõdade programm, teisele olukord, kus üleskutse peale haaravad tõelised eesti mehed tukid, et punktist A liikuda punkti B.
    Vaieldamatult on Eestis inimesi, kelle eneseteostus on lapilises mundris võsa mööda tormamine, käte väänamine jm. Fanaatikuid ja kuldkäsi leiab igalt elualalt. Kvaliteettulemus on saavutatav just selliste inimestega.
    Ainuke julgeolekugarantii Eestile on NATO. Totaalkaitseideoloogid rõhuvad sellele, et NATO ei taha nõrku partnereid. Tuletame meelde Norra olukorda NATOsse astumisel. NATO-le on olulisem geograafiline positsioon, mitte see, kui palju kui rambosid meil on.
    Pakri ja Kurkse vahel toimunu oli rumalus. Ent see õnnetus paneb mõtlema kogu kaitsekontseptsiooni vettpidavusele. Totaalkaitse printsiip kultiveerib rumaluse, harimatuse jätkumist. Kõrgkooli püüdlevate poiste iga hinna eest kroonuteenistusse noppimist ja anekdoodi väärtuse saanud debiilikute teenistuskõlbulikuks tunnistamist erilise harituse ja väljaõppe väärtustamisena hinnata ei saa.
    Totaalkaitse printsiipidest lähtudes lõikame kogu aeg ära väärtuste loojaid, tootjaid ja muudame nad kulutajateks. Kui me majanduses paneme suurt rõhku haridusele ja ajudele, siis kaitsepoliitikas seevastu massile. Seni on vaieldud tagajärgede üle. Äripäev on korduvalt väitnud, et tuleb tagasi tulla algusse -- totaalkaitse printsiibi mõttekuse juurde. Ja selle juurde, kas kasutute relvade ja labidate hankimise asemel ei peaks siiski investeerima tipptasemel päästetehnikasse. Me ei hiilga enam ka õppustel. Rääkimata lahingust.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.