15. september 1997
Jaga lugu:

Hüvitusfond riigikontrolli vastu

«Neil süüdistustel pole pinnast jalge all,» väitis Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder. Tema sõnul pole Hüvitusfond andnud oma töötajatele laenu ega garanteerinud ühtegi laenu. Riigikontrolli poolt välja toodud siduvatest lepingutest Hüvitusfondi ja kommertspankade vahel ei soovinud Mölder rääkida.

Hüvitusfondi nõukogu esimees Raoul Üksvärav täpsustas, et Hüvitusfond pole andnud oma töötajatele laenu, vaid seda on teinud kommertspangad. «Me oleme selles küsimuses pöördunud advokaatide, ekspertide ja audiitorite poole, nad on meile kinnitanud, et ebaseaduslikkusega pole tegemist,» väitis Üksvärav. «Veel enam, pöördusime eelmisel aastal ka riigikontrolli poole, saamaks teada nende seisukohta. Oma seisukohta nad ei avaldanud, kuid andsid mõista, et see on meie otsustada.»

Laenude andmine Hüvitusfondi töötajatele oli teist tähtaega Hüvitusfondi nõukogusse kuuluva Üksvärava sõnul päevakorras aastatel 1995--1996, kui eluasemelaenu sai kõrge protsendi ja lühikese tähtajaga. «Töötajad pöördusid meie poole, meie pöördusime panga poole ja pank tegeles sellega edasi,» lausus ta.

Riigikontrolli revisjoniakti kohaselt anti läbi kommertspankade madalaprotsendilist laenu 13 Hüvitusfondi töötajale, sh ühele tütarettevõtte juhile.

Suurim ühele töötajatele antud laen oli 925 000 krooni, keskmine laenuintress 9 protsenti. Kokku anti 1. aprilliks Hüvitusfondi vahendite arvel oma töötajatele laenu 6,1 miljonit krooni.

Riigikontrolli otsuses on kirjas, et Hüvitusfondi ja kommertspankade vaheliste kokkulepete puhul oli tegemist teeseldud tehinguga, mille eesmärk oli riigikontrolli hinnangul varjata töötajate krediteerimist.

Vastuses riigikontrollile lubasid Hüvitusfondi nõukogu ja juhatus lõpetada selle aasta lõpuks deposiitide paigutamise pankadesse, mille alusel väljastasid pangad laene fondi töötajatele.

Riigikontroll taunib ka Hüvitusfondi nõukogu eelmise koosseisu liikmetele preemia maksmist nende kümne kuupalga ulatuses, kuna nõukogu liikmetele ei tohtinud seaduse järgi preemiat maksta.

Raoul Üksvärav kinnitas, et väide, nagu oleks fondi nõukogu esimeest ja liikmeid premeeritud nõukogu liikme kümne kuupalga ulatuses, vastab tõele.

«See probleem kergitati üles eelmise fondi nõukogu ja nõukogu esimehe Tiit Arge poolt, sest paari aasta jooksul oli tehtud tõsist tööd ja fondi nõukogu läks ümberkorraldamisele,» lausus Üksvärav. «Nii nagu ikka, pöördusime vastavate valitsusinstantside poole ja kooskõlastasime selle.»

Nõukogu liikme palk oli selle ühiskondliku ülesande täitmise eest tollal 1200 krooni kuus, seega maksti Hüvitusfondi nõukogu liikmetele preemiat 12 000 krooni.

Riigikontrollile saadetud kirjas lubas Hüvitusfond oma tööd parandada. Muu hulgas lubas fond Maapangalt tagasi nõuda 2,4 miljonit krooni, mille fond hoiustas 1995. a Maapanga eelkäija Virumaa Kommertspanga kaudu Läti deposiidipangas. Pärast Läti panga pankrotti pidi kahju kandma Virumaa Kommertspank, kes halva majandusliku seisu tõttu ei suutnud fondile raha tagastada.

Arle Mölder ütles, et Hüvitusfond otsustas tänavu laenu tagasi nõuda Virumaa Kommertspanga õigusjärglaselt Maapangalt.

Mölder lisas, et Hüvitusfond kavatseb vastavalt riigikontrolli tähelepanekutele lõpetada halvasti töötava HF Liisingu tegevuse. Tema sõnul otsustasid Hüvitusfondi juhatus ja nõukogu, et fond ei paku enam jaefinantsteenuseid. HF Liisingut ei likvideerita Mölderi sõnul kohe.

Arle Mölder ütles pärast riigikontrolli seisukohtade avaldamist ajakirjanduses, et avalikustatud andmed võivad kahjustada fondi mainet. Tema sõnul on Hüvitusfondil praegu pooleli välismaalt laenu võtmise läbirääkimised.

Mölderi sõnul Hüvitusfond riigikontrolliga kohut käima ei hakka ja ajakirjanduses sõnasõda ei alusta. «Kui Hüvitusfond millegi ebaseaduslikuga oleks hakkama saanud, oleks riigikontroll pidanud asja majanduspolitseisse või prokuratuuri andma,» lausus Mölder.

Riigikontrolli peakontrolöri Sven Potapovi kinnitusel pole Hüvitusfondi puhul kuriteo tunnuseid leitud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum