Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfond riigikontrolli vastu

    «Neil süüdistustel pole pinnast jalge all,» väitis Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder. Tema sõnul pole Hüvitusfond andnud oma töötajatele laenu ega garanteerinud ühtegi laenu. Riigikontrolli poolt välja toodud siduvatest lepingutest Hüvitusfondi ja kommertspankade vahel ei soovinud Mölder rääkida.
    Hüvitusfondi nõukogu esimees Raoul Üksvärav täpsustas, et Hüvitusfond pole andnud oma töötajatele laenu, vaid seda on teinud kommertspangad. «Me oleme selles küsimuses pöördunud advokaatide, ekspertide ja audiitorite poole, nad on meile kinnitanud, et ebaseaduslikkusega pole tegemist,» väitis Üksvärav. «Veel enam, pöördusime eelmisel aastal ka riigikontrolli poole, saamaks teada nende seisukohta. Oma seisukohta nad ei avaldanud, kuid andsid mõista, et see on meie otsustada.»
    Laenude andmine Hüvitusfondi töötajatele oli teist tähtaega Hüvitusfondi nõukogusse kuuluva Üksvärava sõnul päevakorras aastatel 1995--1996, kui eluasemelaenu sai kõrge protsendi ja lühikese tähtajaga. «Töötajad pöördusid meie poole, meie pöördusime panga poole ja pank tegeles sellega edasi,» lausus ta.
    Riigikontrolli revisjoniakti kohaselt anti läbi kommertspankade madalaprotsendilist laenu 13 Hüvitusfondi töötajale, sh ühele tütarettevõtte juhile.
    Suurim ühele töötajatele antud laen oli 925 000 krooni, keskmine laenuintress 9 protsenti. Kokku anti 1. aprilliks Hüvitusfondi vahendite arvel oma töötajatele laenu 6,1 miljonit krooni.
    Riigikontrolli otsuses on kirjas, et Hüvitusfondi ja kommertspankade vaheliste kokkulepete puhul oli tegemist teeseldud tehinguga, mille eesmärk oli riigikontrolli hinnangul varjata töötajate krediteerimist.
    Vastuses riigikontrollile lubasid Hüvitusfondi nõukogu ja juhatus lõpetada selle aasta lõpuks deposiitide paigutamise pankadesse, mille alusel väljastasid pangad laene fondi töötajatele.
    Riigikontroll taunib ka Hüvitusfondi nõukogu eelmise koosseisu liikmetele preemia maksmist nende kümne kuupalga ulatuses, kuna nõukogu liikmetele ei tohtinud seaduse järgi preemiat maksta.
    Raoul Üksvärav kinnitas, et väide, nagu oleks fondi nõukogu esimeest ja liikmeid premeeritud nõukogu liikme kümne kuupalga ulatuses, vastab tõele.
    «See probleem kergitati üles eelmise fondi nõukogu ja nõukogu esimehe Tiit Arge poolt, sest paari aasta jooksul oli tehtud tõsist tööd ja fondi nõukogu läks ümberkorraldamisele,» lausus Üksvärav. «Nii nagu ikka, pöördusime vastavate valitsusinstantside poole ja kooskõlastasime selle.»
    Nõukogu liikme palk oli selle ühiskondliku ülesande täitmise eest tollal 1200 krooni kuus, seega maksti Hüvitusfondi nõukogu liikmetele preemiat 12 000 krooni.
    Riigikontrollile saadetud kirjas lubas Hüvitusfond oma tööd parandada. Muu hulgas lubas fond Maapangalt tagasi nõuda 2,4 miljonit krooni, mille fond hoiustas 1995. a Maapanga eelkäija Virumaa Kommertspanga kaudu Läti deposiidipangas. Pärast Läti panga pankrotti pidi kahju kandma Virumaa Kommertspank, kes halva majandusliku seisu tõttu ei suutnud fondile raha tagastada.
    Arle Mölder ütles, et Hüvitusfond otsustas tänavu laenu tagasi nõuda Virumaa Kommertspanga õigusjärglaselt Maapangalt.
    Mölder lisas, et Hüvitusfond kavatseb vastavalt riigikontrolli tähelepanekutele lõpetada halvasti töötava HF Liisingu tegevuse. Tema sõnul otsustasid Hüvitusfondi juhatus ja nõukogu, et fond ei paku enam jaefinantsteenuseid. HF Liisingut ei likvideerita Mölderi sõnul kohe.
    Arle Mölder ütles pärast riigikontrolli seisukohtade avaldamist ajakirjanduses, et avalikustatud andmed võivad kahjustada fondi mainet. Tema sõnul on Hüvitusfondil praegu pooleli välismaalt laenu võtmise läbirääkimised.
    Mölderi sõnul Hüvitusfond riigikontrolliga kohut käima ei hakka ja ajakirjanduses sõnasõda ei alusta. «Kui Hüvitusfond millegi ebaseaduslikuga oleks hakkama saanud, oleks riigikontroll pidanud asja majanduspolitseisse või prokuratuuri andma,» lausus Mölder.
    Riigikontrolli peakontrolöri Sven Potapovi kinnitusel pole Hüvitusfondi puhul kuriteo tunnuseid leitud.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.