• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iga hinnaga ise tegemise aeg on mööda saanud

    Eestis on Euroopa vingei-mad tanklad. Miljon dollarit maksev bensiinijaam ei ole siinmail mingi haruldus. Tankla ehitamine on kallis lõbu. Sestap ehk tegigi Alexela kavala käigu ja suurendas oma tanklaketti ilma ehitusse investeerimata. 25 miljoni eest kaheksa bensiinijaama ja Eesti suurim tanklakett on olemas.
    Äripäev hindab Alexela ja Petra kokkulepet positiivseks. On sümpaatne, et Eesti firmad suudavad ühineda. Maamehelik iga hinna eest ise tegemise trots hakkab tasapisi asenduma laiema majandusliku mõtlemisega. Selle asemel, et üksi kiduda ja ükshaaval välja surra, lüüakse käed ja tegutsetakse.
    Mõtlemisainet peaks see sündmus pakkuma ka teiste valdkondade ettevõtetele. Vana loosung -- ühenduses peitub jõud -- ei olegi väga kulunud ja prügikasti heitmist väärt. Muidugi, kõigil positiivsetel asjadel on omadus muutuda negatiivseks -- siis, kui nendega liiale minnakse. Eesti markantseim näide on loomulikult piimatööstus, kus kaks giganti on turu pooleks tõmmanud. Kütuseäris sellist olukorda õnneks karta ei ole. Tegijaid on palju ja konkurents piisavalt tihe. Poolas ette tulevat situatsiooni, kus maanteid pidi tuhandeid kilomeetreid sõites tee ääres vaid ühe keti tanklad vastu tulevad ja vaheldust vaid linnades otsida võid, Eestis ei märka. Kui kusagile sigineb Neste, alustab varsti läheduses tankla püstitamist ka Shell või Statoil.
    Eelkõige on ühinemine kasulik firmale. Suuremad kütusekogused loovad suurema käibe, likviidsus suureneb, halduskulud vähenevad. Puht majandusliku sisuga otsuseks hindasid liitujad oma ühtehakkamist ka ise. Liitumisega saavutatud 18protsendiline turuosa arvatavasti algul veidi väheneb kattuvate klientide tõttu. Eesti tegijate turuosa maksimaalsuurus saab olla ca 25%. Üle selle turgu juurde võita ei ole enam kasulik. Iga järgmise protsendi saavutamine läheb liiga kalliks.
    Kütusetarbija jaoks ei muu-tu oluliselt midagi. Jõuvankreid toitva vedeliku hinda turu suurima ketiga Alexela vaevalt mõjutama hakkab. Pealegi on kütusemüüjad meil tuntud üsna ühtse kambavaimuga seltskonnana, kes hoolega üksteist jälgivad ja vennalikult hindu üles-alla kiigutavad. Mingitest olulistest hinnavahedest Eesti tanklates rääkida ei saa. Klient, kes just kaardiga kindla keti külge kinnistatud pole, valib mugavaima tee ja keerab sisse lähimasse tanklasse. Mis soovitavalt on paremal pool teed ja lihtsalt ligipääsetav.
    Hinnad hakkavad erinema tõenäoliselt siis, kui kütusefirmad mingil põhjusel tülli pööravad. Klient sellest ainult võidaks. Paraku on aga kütusefirmad kõik nii kõhnad, et hinda all hoida lihtsalt ei jaksa. Dumpingutegemise võimalus seega puudub. Pealegi saab hinna all hoidmine käia vaid omavahendite arvel, sest valdav enamik turustab Neste tehastest pärit bensiini.
    Toimetus prognoosib, et Eesti kütusefirmade ühinemine jätkub. Alexela ja Petraga ühte heitmise mõtteid on haudunud ka Eriõli ja NB.
    Välisfirmade jätkuva tuleku ja kasvu kõrval on Eesti tegijate ainuke võimalus edasi ühineda, et arvestatavat osa turust enda käes hoida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.