Emotsionaalne lehesadu

Koger & Sumberg paneb püsti kümnekorruselise hoone. Sama teeb Rand & Tuulberg. Hooned on peaaegu valmis, kui selgub, et K&S on oma ehitusele juba mõni aeg tagasi viiekorruselised nurgatornid projekteerinud. Siva püstitab need ka R&T, ehkki tornide otstarve on küllalt küsitav. Oma torne püstitavad ka Eesti päevalehed.

Äripäev hindab kolme pühapäevanumbri turulepaiskamist kummalise ja ennatliku teona, millest ei võida ei lehetegijad ega ka lugejad. Tegu on emotsionaalsete otsustega.

Kvantiteeti saab suurendada vaid kvaliteedi arvel. Lisaks tähendab iga lisanumber väljaandjaile vähemalt 10protsendilist kulude kasvu.

Lehtedel on hakanud hästi minema. Postimees on kasumis, ehkki hoidub kiivalt seda näitamast. Eesti Päevaleht sattus mõnekuisest kasumisolemisest sellisesse eufooriasse, et otsustas aktiivse tellimuste aja eel Postimehele n-ö ära teha. Tekkis idee, millega loodeti saavutada konkurentsieelis ja turg ümber jaotada. Paari kuuga end sisse süüa ja teised välja kurnata. Paraku hakkasid ootamatult rabelema ka Postimees ja Sõnumileht ja sundisid ka EPLi algselt lubatud laienemist nädalajagu ettepoole tooma. Kukkus välja üleüldine kiirustamine, mida keegi nagu ei soovinud, ent konkurendist kehvem olla ka ei saanud.

Seitse korda nädalas ilmumine oleks õigustatud paari aasta pärast. Praegu mõjub see veidralt. On just joone peale saadud ja võetakse uus koorem selga. Selline koorem, mis näiteks Sõnumilehele võib olla kabelimats. Mõistlikum ja odavam oleks olnud endise ilmumissagedusega lehte paremaks muuta. Sisuline areng olnuks suurem ja majandusseis stabiilsem. Praegu arengut ei ole. Investeeringuid, mis laienemise ees peaksid käima, ka ei ole. Otsused on langetatud stiilis -- vaatame, kuidas hakkab minema, siis paistab, mis saab.

Otsus on tehtud ja tagasiteed ei ole. Naasta kuue korra juurde on võimatu. Kolm lehte on endale 10% kulude kasvu sisse programmeerinud. Sõnumileht ja Postimees lapivad oma auke Kroonika kasumist. Päevalehte turgutatakse tõenäoliselt Eesti Ekspressi arvel, kellel, tõsi, on ka Õhtuleht üleval pidada.

Leheomanike tegevust võib võrrelda ruletimänguga, lehte vaadatakse kui mängumaad. Ajakirjanike ja management'i ressursi üleküllusega Eesti ajakirjandus kiidelda ei saa. Ülikiirete otsuste puhul hoolikalt otsitud uutest töötajatest rääkida ei saa. Lühiajaliselt võivad ka endast kõike andvad ajakirjanikud leheomanike mängulusti huvides puhkepäevadeta vastu pidada, ent kui kaua? Pealike põhirõhk kandub pisidetailidele, augulappimistele. Tõsiseks juhtimiseks ja tootearenduseks ei jää kummitavate deadline'ide rägastikus lihtsalt aega ega võhmagi. Käib suur tulekahju kustutamine, pärast seda ollakse sama läbi kui pärispritsumehed Vihterpalus.

Toimetuse arvates olnuks Postimehe ja Sõnumilehe olukord parem, kui nad end Päevalehe laienemisest rivist välja ei oleks lasknud lüüa. Soliidsem mõju olnuks üleoleval väitel -- meie rõhume rohkem kvaliteedile. Seda ei tehtud, tuli rabelev otsus.

Oluliselt reklaamisentimeetreid pühapäev ruttajaile ei lisa. Kui, siis väga pikas perspektiivis. Nagu öeldud, toob rabelemine kaasa kvaliteedi languse. Mida lugeja ehk tähele ei panegi. Langeb see ju võrdselt.

Veel midagi võib 3x7 ilmumispäeva kaasa tuua -- tõenäoliselt saabub kiiremini aeg, kui Eesti turul on kaks üldloetavat päevalehte.