• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Emotsionaalne lehesadu

    Koger & Sumberg paneb püsti kümnekorruselise hoone. Sama teeb Rand & Tuulberg. Hooned on peaaegu valmis, kui selgub, et K&S on oma ehitusele juba mõni aeg tagasi viiekorruselised nurgatornid projekteerinud. Siva püstitab need ka R&T, ehkki tornide otstarve on küllalt küsitav. Oma torne püstitavad ka Eesti päevalehed.
    Äripäev hindab kolme pühapäevanumbri turulepaiskamist kummalise ja ennatliku teona, millest ei võida ei lehetegijad ega ka lugejad. Tegu on emotsionaalsete otsustega.
    Kvantiteeti saab suurendada vaid kvaliteedi arvel. Lisaks tähendab iga lisanumber väljaandjaile vähemalt 10protsendilist kulude kasvu.
    Lehtedel on hakanud hästi minema. Postimees on kasumis, ehkki hoidub kiivalt seda näitamast. Eesti Päevaleht sattus mõnekuisest kasumisolemisest sellisesse eufooriasse, et otsustas aktiivse tellimuste aja eel Postimehele n-ö ära teha. Tekkis idee, millega loodeti saavutada konkurentsieelis ja turg ümber jaotada. Paari kuuga end sisse süüa ja teised välja kurnata. Paraku hakkasid ootamatult rabelema ka Postimees ja Sõnumileht ja sundisid ka EPLi algselt lubatud laienemist nädalajagu ettepoole tooma. Kukkus välja üleüldine kiirustamine, mida keegi nagu ei soovinud, ent konkurendist kehvem olla ka ei saanud.
    Seitse korda nädalas ilmumine oleks õigustatud paari aasta pärast. Praegu mõjub see veidralt. On just joone peale saadud ja võetakse uus koorem selga. Selline koorem, mis näiteks Sõnumilehele võib olla kabelimats. Mõistlikum ja odavam oleks olnud endise ilmumissagedusega lehte paremaks muuta. Sisuline areng olnuks suurem ja majandusseis stabiilsem. Praegu arengut ei ole. Investeeringuid, mis laienemise ees peaksid käima, ka ei ole. Otsused on langetatud stiilis -- vaatame, kuidas hakkab minema, siis paistab, mis saab.
    Otsus on tehtud ja tagasiteed ei ole. Naasta kuue korra juurde on võimatu. Kolm lehte on endale 10% kulude kasvu sisse programmeerinud. Sõnumileht ja Postimees lapivad oma auke Kroonika kasumist. Päevalehte turgutatakse tõenäoliselt Eesti Ekspressi arvel, kellel, tõsi, on ka Õhtuleht üleval pidada.
    Leheomanike tegevust võib võrrelda ruletimänguga, lehte vaadatakse kui mängumaad. Ajakirjanike ja management'i ressursi üleküllusega Eesti ajakirjandus kiidelda ei saa. Ülikiirete otsuste puhul hoolikalt otsitud uutest töötajatest rääkida ei saa. Lühiajaliselt võivad ka endast kõike andvad ajakirjanikud leheomanike mängulusti huvides puhkepäevadeta vastu pidada, ent kui kaua? Pealike põhirõhk kandub pisidetailidele, augulappimistele. Tõsiseks juhtimiseks ja tootearenduseks ei jää kummitavate deadline'ide rägastikus lihtsalt aega ega võhmagi. Käib suur tulekahju kustutamine, pärast seda ollakse sama läbi kui pärispritsumehed Vihterpalus.
    Toimetuse arvates olnuks Postimehe ja Sõnumilehe olukord parem, kui nad end Päevalehe laienemisest rivist välja ei oleks lasknud lüüa. Soliidsem mõju olnuks üleoleval väitel -- meie rõhume rohkem kvaliteedile. Seda ei tehtud, tuli rabelev otsus.
    Oluliselt reklaamisentimeetreid pühapäev ruttajaile ei lisa. Kui, siis väga pikas perspektiivis. Nagu öeldud, toob rabelemine kaasa kvaliteedi languse. Mida lugeja ehk tähele ei panegi. Langeb see ju võrdselt.
    Veel midagi võib 3x7 ilmumispäeva kaasa tuua -- tõenäoliselt saabub kiiremini aeg, kui Eesti turul on kaks üldloetavat päevalehte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.