• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erastamisluul

    Teisipäeval teatas majandusminister Jaak Leimann, et vaatamata ASi Narva Elektrijaamad äriplaani tagasilükkamisele on valitsus otsustanud elektrijaamad erastada. Jutt elektrijaamade erastamisest on tegelikult paras luul, sest senikaua, kui Toompeal käib koos praegune riigikogu, ei ole Eestis mõtet rääkida elektritootmise erastamisest.
    Enamik riigikogu liikmetest pole saanud lahti nõukogudeaegsest mõtteviisist ja arvab, et kõige targem ja nutikam ettevõtja on riik. Sellist seisukohta jagavad Koonderakond, Maarahva Ühendus, Keskerakond, Mõõdukad ja üllatav küll, ka Isamaaliit. Loetletud erakonnad hääletasid juunis energiaseaduse vastuvõtmise poolt. See seadus kohustab riigil säilitama elektrijaamades 51 protsendi suuruse osaluse.
    Energiaseaduse ülesanne pole mitte reguleerida omandisuhteid, nagu arvab 64 riigikogu liiget. Energiaseadus peab kaitsma tarbijaid loomulike monopolide omavoli eest ja tagama tarbijate häireteta varustamise elektrienergiaga.
    Riigikogu soov kontrollida elektrijaamade tegevust välistab elektritootmises konkurentsi tekkimise, sest kolm Eesti suuremat elektrijaama jäävad energiaseadusest tulenevalt ühe suuromaniku, s.o. riigi, haldusesse. Seadus ei välista elektritootmisse erainvestorite kaasamist, kuid poliitikute soovi kohaselt jääb selles valdkonnas otsustamisõigus riigile.
    Elektrijaamad ei ole mingi püha lehm, mida ei tohiks eraomanikule koos saba ja sarvedega maha müüa. Kui valitsus tõesti soovib tekitada elektritootmises konkurentsi ja elektrijaamad erastada, siis tuleb kiiremas korras riigikogule esitada energiaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tühistatakse elektrijaamades 51 protsendi suuruse riigiosaluse säilitamise nõue. Alles pärast sellise tobeda sätte kaotamist saab hakata rääkima elektrijaamade erastamisest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: rahandusminister viskab krüptobeebi koos vanniveega välja
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Rahandusministri arvates võiks rahapesu andmebüroo litsentside andmise peatada
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.