Erastamisluul

Teisipäeval teatas majandusminister Jaak Leimann, et vaatamata ASi Narva Elektrijaamad äriplaani tagasilükkamisele on valitsus otsustanud elektrijaamad erastada. Jutt elektrijaamade erastamisest on tegelikult paras luul, sest senikaua, kui Toompeal käib koos praegune riigikogu, ei ole Eestis mõtet rääkida elektritootmise erastamisest.

Enamik riigikogu liikmetest pole saanud lahti nõukogudeaegsest mõtteviisist ja arvab, et kõige targem ja nutikam ettevõtja on riik. Sellist seisukohta jagavad Koonderakond, Maarahva Ühendus, Keskerakond, Mõõdukad ja üllatav küll, ka Isamaaliit. Loetletud erakonnad hääletasid juunis energiaseaduse vastuvõtmise poolt. See seadus kohustab riigil säilitama elektrijaamades 51 protsendi suuruse osaluse.

Energiaseaduse ülesanne pole mitte reguleerida omandisuhteid, nagu arvab 64 riigikogu liiget. Energiaseadus peab kaitsma tarbijaid loomulike monopolide omavoli eest ja tagama tarbijate häireteta varustamise elektrienergiaga.

Riigikogu soov kontrollida elektrijaamade tegevust välistab elektritootmises konkurentsi tekkimise, sest kolm Eesti suuremat elektrijaama jäävad energiaseadusest tulenevalt ühe suuromaniku, s.o. riigi, haldusesse. Seadus ei välista elektritootmisse erainvestorite kaasamist, kuid poliitikute soovi kohaselt jääb selles valdkonnas otsustamisõigus riigile.

Elektrijaamad ei ole mingi püha lehm, mida ei tohiks eraomanikule koos saba ja sarvedega maha müüa. Kui valitsus tõesti soovib tekitada elektritootmises konkurentsi ja elektrijaamad erastada, siis tuleb kiiremas korras riigikogule esitada energiaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tühistatakse elektrijaamades 51 protsendi suuruse riigiosaluse säilitamise nõue. Alles pärast sellise tobeda sätte kaotamist saab hakata rääkima elektrijaamade erastamisest.