24 september 1997

Siimann soovib kärpida kaitseväelaste sotsiaalset garantiid

Kaitseväeteenistuse seadus kohustab riiki kaitseväelasi kindlustama isikukindlustuslepinguga, kuid juba üle kolme aasta on seda nõuet eiratud. Ligi viiest tuhandest kaitseväelasest on kindlustatud vaid poolsada -- need, kes viibivad rahuvalvemissioonil välisriikides.

«Kindlustuslepingu sõlmimine on üks võimalikest kindlustamise viisidest,» tõlgendas peatselt lahkuv kaitseminister Andrus Öövel seadust ministeeriumi pressiteates. Kaitseväeteenistuse seaduse tekst alternatiivseid võimalusi ei esita.

Minister pidas õigeks hüvitiste maksmist valitsuse reservfondist, ilma riski hajutamata. «Eesti riik on lähtunud arusaamast, mis on tavaks Põhjalas,» eelistas Öövel tavaõigust Eestis kehtivale kirjutatud õigusele.

«Kaalutakse seaduse muudatust, kuid ma kinnitan teile ja valitsuse teod näitavad seda, et tegelikult on kaitseväelased kindlustatud. Valitsus, nii seekord, suurõnnetuse järel, kui ka varem, on maksnud omastele hüvitist ja teeb seda ka edaspidi kuni vastava seaduse muudatuseni,» ütles peaminister.

Valitsus maksis iga Kurkse õnnetuses hukkunu omastele reservfondist 400 000 krooni kindlustushüvitise nime all, mitte seaduses ette nähtud ühekordset toetust 10 aastapalga ulatuses.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Enn Tarto sõnul ei toeta komisjon peaministri ideed seadusepunkti tühistamise osas. «Vastupidi. See, et seniajani pole seadust täidetud, on väga vale,« ei varjanud Tarto nördimust. Enn Tarto lubas alustada initsiatiivi, et kaitseväelaste kindlustamiseks vajalik summa 1998. a kaitse-eelarvesse sisse viidaks.

Kaitseväelaste riigipoolne kindlustamine isikukindlustuslepinguga läheks eri hinnanguil maksma 4--19 miljonit krooni.

Hetkel kuum