Sillakomisjon küsib uuringuteks raha

Töögrupi liige, Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja Hans Teiv täpsustas, et innovatsioonifondile teevad ühise rahataotluse Saare maavalitsus ja kõrgkoolide teadlased. «Kuna Saaremaa ühendus mandriga puudutab regionaalpoliitikat, tehti eilsel töögrupi koosolekul ettepanek pöörduda rahataotlusega ka regionaalse arengu sihtasutuse poole,» lisas Teiv.

Ta ütles, et töögrupis konkreetsetest summadest juttu ei olnud. «Küll aga sõltub summadest, kui kiiresti me uuringutega edasi liigume, möönis Teiv. Tema sõnul loodab sillakomisjon, et mandri ja Saaremaa vahelise püsiühenduse projekt on kopa maasselöömiseks valmis lähema kümne aasta jooksul.

«Tahame kõigepealt selgusele jõuda, kas püsiühendus tasub ennast üldse ära ja milliseid muudatusi see sotsiaalsfääris kaasa toob,» rääkis töögrupi liige, maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. «Kui oleme püsiühenduse tasuvuses veendunud, hakkame variante põhjalikult vaagima.»

Sõrmus ütles, et oma abi tasuvus- ja muude uuringute tegemisel on pakkunud Norra maanteeameti spetsialistid. Sõrmus ütles, et püsiühenduse variantidena olnud töögrupis jutuks nii silla kui tunneli ehitus. «Esialgu ei välista me kumbagi varianti,» lisas Sõrmus. Teivi sõnul on välja pakutud silla kolme võimalikku trassivalikut.

Mandri ja Saaremaa vahel on kokku umbes seitse kilomeetrit vett. Teivi andmeil on seitsmekilomeetrise silla ehitusmaksumuseks pakutud üle kahe miljardi krooni. «Norra kogemuse kohaselt on tunneli maksumus kuni neli korda väiksem,» lisas Teiv.