Sel aastal on korterite ostu-müügitehingute aktiivsus suuremates linnades oluliselt tõusnud. Kasvanud on ka korterite hinnad, seejuures on hinnatõus olnud märgatavalt suurem, kui eksperdid aasta esimesel poolel prognoosida julgesid.

Seni hinnatõusu lipulaevaks olnud Tallinnale on järele jõudmas ka Tartu, kus korterid kallinesid keskmiselt 20%. Kahest suuremast linnast jääb maha Pärnu 10% hinnatõusuga. Seejuures on remonditud korterid kallinenud Pärnus kohati isegi poole võrra.

Kiire kasvu põhjuseks on eeskätt soodsad eluasemelaenud. Kadunud on inimeste kartus võlgu elada, soodsamaks on läinud laenuintress ja pikenenud tähtaeg, mis teeb laenu järjest suuremale hulgale inimestele kättesaadavaks. Väiksemate ja odavamate korterite hinda mõjutas palju ka kevadel väljastatud EVP-laen.

Tartus tõusid EVP-laenust tulenevalt aasta esimesel poolel jõudsalt ühe- ja kahetoaliste korterite hinnad. Kuna see lõi hinnataseme proportsioonist välja, kasvas kevadel nõudlus suuremate korterite järele ja ühtlasi kasvasid ka nende hinnad.

Tallinna kinnisvaraturgu tabas ootamatult USA dollari kursi tugevnemine. Sellega paralleelselt hakkas kõigepealt suurenema Lasnamäe korterite väärtus, kuna sealne muukeelne elanikkond arvestab korterit müües hinna enamasti dollaritesse ümber. Pindi Kinnisvara hinnangul võetakse Lasnamäel 90% tehingute aluseks dollar, mujal Tallinnas on dollar aluseks ca 50% tehingutest.

Kevadel kinnitasid eksperdid, et Lasnamäel võivad korterite hinnad tõusta vaid käsikäes inflatsiooniga, kuna see rajoon pole ostjatele kuigi atraktiivne. Tegelik hinnatõus küünib aasta algusest alates 20 protsendini.

Kaudselt mõjutas dollar hindu ka teistes elamurajoonides. Kesklinnas, Õismäel ja Mustamäel ulatub hinnatõus 10 protsendini. Põhja-Tallinnas, kus tüüpkorterite hinnad on pealinna ühed madalamad, on tõus 5%.

Pindi Kinnisvara hinnangul võib neljandas kvartalis oodata nii Tallinnas kui ka Pärnus ja Tartus rahulikku korteriturgu. Hinnad võiksid tõusta vaid siis, kui turule tuleks juurde odavat laenukrediiti.