• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reformide eeldusest

    Juhtusin eile kuulma R2st küsitlust, mis puudutas ministrite autooste. Laias laastus kolm neljandikku vastanutest arvas, et mingit kasu autoreformist pole. Niikuinii raiskavad ametnikud kuskil mujal tunduvalt rohkem. Kuid kus riigiraha laristamine toimub, seda täpselt ei tea. Lugesin samas eilse Postimehe arvamusküljelt, et reforme on liiga palju, neid ei jõuta teostada ja seetõttu polegi mitmeid neist mõtet läbi viia.
    Olen nõus, et enamik reforme venivad, on halvasti administreeritud, kehvasti läbi viidud. Kuid see ei tohiks seada kahtluse alla reformide mõttekust. Või äkki meeldib kellelegi novaatorlik, kuigi üsna ketserlik mõte, et kuna maareform venib, siis pole seda otstarbekas jätkata?
    Ei tohi unustada reformide olulist eesmärki -- vähendada riigi osalust majanduses. Eesti-taolise riigi kohta hoiavad maksumaksjad üleval liiga suurt riiklikku masinavärki, mis võib mingil hetkel monstrumiks muutuda ja hakata õgima eraettevõtja toodetud heaolu.
    Eraettevõtja majandab riigist efektiivsemalt, seega võiks eraalgatusel tuginev struktuur tegeleda ka hariduse, väärtpaberituru järelevalve, eksporditoetuse jms teenuse osutamisega. Nii aga ei arva riik ehk ametnikud, kellel korralikule bürokraatiale iseloomulikult on kalduvus enda arvu ja võimu suurendada. Muidugi maksudest laekuva raha arvel.
    Riigi kaalu vähendavate kiirete erastamiste, riigi funktsioonide erakätesse üle andmise vajalikkuses ei ole, vähemalt minu arvates, kahtlust. Kui reform on kehvasti teostatud, siis ei ole enamikul juhtudel viga idees, vaid teostajates ehk riigiametnikes. Kas me peaksime siis lähtuma reformide vajalikkuse üle kaalutledes mõttest, et reform on täpselt nii vajalik, kuivõrd riigiametnikud seda teostada suudavad?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.