Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- 8. oktoober 1997 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Reformide eeldusest
Juhtusin eile kuulma R2st küsitlust, mis puudutas ministrite autooste. Laias laastus kolm neljandikku vastanutest arvas, et mingit kasu autoreformist pole. Niikuinii raiskavad ametnikud kuskil mujal tunduvalt rohkem. Kuid kus riigiraha laristamine toimub, seda täpselt ei tea. Lugesin samas eilse Postimehe arvamusküljelt, et reforme on liiga palju, neid ei jõuta teostada ja seetõttu polegi mitmeid neist mõtet läbi viia.Olen nõus, et enamik reforme venivad, on halvasti administreeritud, kehvasti läbi viidud. Kuid see ei tohiks seada kahtluse alla reformide mõttekust. Või äkki meeldib kellelegi novaatorlik, kuigi üsna ketserlik mõte, et kuna maareform venib, siis pole seda otstarbekas jätkata?Ei tohi unustada reformide olulist eesmärki -- vähendada riigi osalust majanduses. Eesti-taolise riigi kohta hoiavad maksumaksjad üleval liiga suurt riiklikku masinavärki, mis võib mingil hetkel monstrumiks muutuda ja hakata õgima eraettevõtja toodetud heaolu.Eraettevõtja majandab riigist efektiivsemalt, seega võiks eraalgatusel tuginev struktuur tegeleda ka hariduse, väärtpaberituru järelevalve, eksporditoetuse jms teenuse osutamisega. Nii aga ei arva riik ehk ametnikud, kellel korralikule bürokraatiale iseloomulikult on kalduvus enda arvu ja võimu suurendada. Muidugi maksudest laekuva raha arvel.Riigi kaalu vähendavate kiirete erastamiste, riigi funktsioonide erakätesse üle andmise vajalikkuses ei ole, vähemalt minu arvates, kahtlust. Kui reform on kehvasti teostatud, siis ei ole enamikul juhtudel viga idees, vaid teostajates ehk riigiametnikes. Kas me peaksime siis lähtuma reformide vajalikkuse üle kaalutledes mõttest, et reform on täpselt nii vajalik, kuivõrd riigiametnikud seda teostada suudavad?- Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
LHV kasvatas tugevalt kasumit, toetudes intressitulude kasvule
Finantskontserni LHV esimest kvartalit iseloomustas plaanitust suurem laenuportfelli ja intressitulude kasv.
Finantskontserni LHV esimest kvartalit iseloomustas plaanitust suurem laenuportfelli ja intressitulude kasv.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Nädala lood: helesinine Hispaania unistus ja 650 töökoha kadumine Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.