Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik vähendab kalalaevastikku

    Enno Kobakene keskkonnaministeeriumi kalanduse osakonnast ütles, et Eesti kalalaevastik on liiga suur ja kui kõik maksimumiga töötaksid, ei jätkuks lihtsalt praegu Eestile eraldatud kalapüügikvoodist.
    ASi Viru Rand juhatuse esimees Endel Pilder ütles, et laevadele püügilimiidi jagamine looks olukorra, kus paremad laevad püüavad kvoodi kiiresti täis ja jäävad siis sadamasse seisma.
    «Viletsamad laevad ei jõua aga kvooti täis püüda ja enne aasta lõppu seda ära müüa ka ei julge,» ütles Pilder. «Sellises olukorras polegi mõtet oma laevastikku moderniseerida.»
    Kobakese sõnul on laevakvootide kehtestamiseks mitu võimalust. Võime arvestada eelmiste aastate tegelikku püüki või lubada alustel esimesel poolaastal püüda nii palju, kui igaüks jõuab, ja nende tulemuste järgi anda laevadele limiidid teiseks poolaastaks, ütles Kobakene.
    13 kalalaeva omava Hiiu Kaluri tütarettevõtte ASi Dagomar juhataja Marek Harjak ütles, et laevastiku suurust on vaja piirata. «Kõigile kala ei jätku ja kui me laevade arvu ei vähenda, hakkavad virelema kõik,» lausus ta.
    Harjaku sõnul on 90 protsenti tänavusest kvoodist juba täis püütud. «Ka järgmise aasta kvoodi -- 113 450 tonni kala -- jõuame me kõik ise püüda,» ütles Harjak. «See aasta on esimene, kui Eesti kogu kvoodi täidab.»
    Praeguse 150 tegutseva laeva asemel peaks tulevikus olema 30--40 laeva, kes ostavad limiidi kokku neilt laevadelt, kes seda ise täita ei jõua, ütles Harjak.
    Eesti selle aasta kalakvoot on 116 743 tonni, millest Euroopa Liidule müüdi 36 900 tonni.
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Suri kommunaalärimees Nikolai Ossipenko
Esmaspäeval suri 65aastane mõjukas ettevõtja ja munitsipaalpoliitik Nikolai Ossipenko, keda prokuratuur kahtlustas korruptsioonikuritegudes, teatas Põhjarannik.
Esmaspäeval suri 65aastane mõjukas ettevõtja ja munitsipaalpoliitik Nikolai Ossipenko, keda prokuratuur kahtlustas korruptsioonikuritegudes, teatas Põhjarannik.
Ehitussektori langus oli esimeses kvartalis sügav Ehitajad suuri lootusi ei hellita
Ehitamine kukkus esimeses kvartalis 13%, kui ainult Eestit arvestada siis 14%. Ehitajad ootavad elamuehituses kerget tõusu, kuid suuremat lootust ülejäänud aastaks ei hellita.
Ehitamine kukkus esimeses kvartalis 13%, kui ainult Eestit arvestada siis 14%. Ehitajad ootavad elamuehituses kerget tõusu, kuid suuremat lootust ülejäänud aastaks ei hellita.