Riik vähendab kalalaevastikku

Enno Kobakene keskkonnaministeeriumi kalanduse osakonnast ütles, et Eesti kalalaevastik on liiga suur ja kui kõik maksimumiga töötaksid, ei jätkuks lihtsalt praegu Eestile eraldatud kalapüügikvoodist.

ASi Viru Rand juhatuse esimees Endel Pilder ütles, et laevadele püügilimiidi jagamine looks olukorra, kus paremad laevad püüavad kvoodi kiiresti täis ja jäävad siis sadamasse seisma.

«Viletsamad laevad ei jõua aga kvooti täis püüda ja enne aasta lõppu seda ära müüa ka ei julge,» ütles Pilder. «Sellises olukorras polegi mõtet oma laevastikku moderniseerida.»

Kobakese sõnul on laevakvootide kehtestamiseks mitu võimalust. Võime arvestada eelmiste aastate tegelikku püüki või lubada alustel esimesel poolaastal püüda nii palju, kui igaüks jõuab, ja nende tulemuste järgi anda laevadele limiidid teiseks poolaastaks, ütles Kobakene.

13 kalalaeva omava Hiiu Kaluri tütarettevõtte ASi Dagomar juhataja Marek Harjak ütles, et laevastiku suurust on vaja piirata. «Kõigile kala ei jätku ja kui me laevade arvu ei vähenda, hakkavad virelema kõik,» lausus ta.

Harjaku sõnul on 90 protsenti tänavusest kvoodist juba täis püütud. «Ka järgmise aasta kvoodi -- 113 450 tonni kala -- jõuame me kõik ise püüda,» ütles Harjak. «See aasta on esimene, kui Eesti kogu kvoodi täidab.»

Praeguse 150 tegutseva laeva asemel peaks tulevikus olema 30--40 laeva, kes ostavad limiidi kokku neilt laevadelt, kes seda ise täita ei jõua, ütles Harjak.

Eesti selle aasta kalakvoot on 116 743 tonni, millest Euroopa Liidule müüdi 36 900 tonni.