Esimene büroohotell Tartus

Praegu on 2500ruutmeetrise põrandapinnaga hoonest valmis kolmandik ja esimesed firmad juba töötavad.

Maja peale on üks sekretär, kellele kõik bürood saavad soovi korral sissetulevad telefonikõned suunata. Lisaks saavad rentnikud kasutada üldist faksi, koopiamasinat ja postiteenuseid. Omanikud pakuvad rentnikele tõlketeenuseid, raamatupidamist, laoruume koos tõstukiga, koosolekuruumi, privaatsauna kasutamist.

«Tavalisest rendipinnast erineb büroohotell selle poolest, et siia pole ettevõtjal vaja midagi investeerida, ta astub renditud büroosse ja saab kohe tööd alustada,» selgitab Kullman.

«Sarnase büroohotelliteenuse pakkumine on Skandinaaviamaades tekkinud alles viimasel viiel aastal,» märgib Helland. Eile andis Kadri Kullman sisse taotluse sõna «büroohotell» patenteerimiseks.

«Kui võrrelda Eesti ja Norra ehituskultuuri, siis minu arvates on need väga sarnased,» märgib Per Christian. Ta säilitab hoone punase telliskivifassaadi, mida suvel liiva ja veega pesti, ning kasutab maja sisekujunduses Norrast pärit ehitusmaterjale.

Ruumide seinad on roostekarva punased, ka rohelist, sinist ja roosat on palju. Fuajees ilmestab üht seina akvaarium.

Kordatehtud saunast rääkides tõdeb Tartu linnakunstnik Anli Tummi, et Tartu üldplaneeringus soovib ka linn Emajõe kaldarajatiste atraktiivsuse järjest suuremat tähtsustamist.

«Tahaksin selle maja väljanägemisega siia tuua natuke norralikkust ja meie kultuuri,» märgib Helland.

Norrakas jäi Eestisse elama paar aastat tagasi, mil ta sidumismaterjale valmistava Norra firma Snogg ekspordijuhina siin eestlannast ärinaist Kadrit kohtas.

Varem töötas ta Norra kõige põhjapoolsemas kommuunis, kus vastutas kaubavahetuse eest Venemaaga. Tänaseks on Helland ka Emajõe Halduse OÜ tegevdirektor ning räägib kuigivõrd eesti keelt.