• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esimene büroohotell Tartus

    Büroohotell ehk siis kompleks, kus firmad saavad koos kontoripinna rentimisega kaasa hulga teenuseid, tuleb Emajõe kaldal asuvasse punastest tellistest endisse linnasauna, mis on tänaseks saanud täiesti uue sisu.
    Kaheksa aastat tühjalt seisnud hoone olid vandaalid täiesti lagastanud, kui Eestisse elama asunud Per Christian Helland ja Kadri Kullman endisele omanikule tagastatud maja ostsid.
    «Pilt oli kohutav, aga Per Christian on ka varem Norras vanu hooneid renoveerinud ja seetõttu oskas prahihunnikute asemel kohe hubaseid bürooruume ette kujutada,» meenutab Emajõe Halduse OÜ juhatuse esimees Kadri Kullman.
    Praegu on 2500ruutmeetrise põrandapinnaga hoonest valmis kolmandik ja esimesed firmad juba töötavad.
    Maja peale on üks sekretär, kellele kõik bürood saavad soovi korral sissetulevad telefonikõned suunata. Lisaks saavad rentnikud kasutada üldist faksi, koopiamasinat ja postiteenuseid. Omanikud pakuvad rentnikele tõlketeenuseid, raamatupidamist, laoruume koos tõstukiga, koosolekuruumi, privaatsauna kasutamist.
    «Tavalisest rendipinnast erineb büroohotell selle poolest, et siia pole ettevõtjal vaja midagi investeerida, ta astub renditud büroosse ja saab kohe tööd alustada,» selgitab Kullman.
    «Sarnase büroohotelliteenuse pakkumine on Skandinaaviamaades tekkinud alles viimasel viiel aastal,» märgib Helland. Eile andis Kadri Kullman sisse taotluse sõna «büroohotell» patenteerimiseks.
    «Kui võrrelda Eesti ja Norra ehituskultuuri, siis minu arvates on need väga sarnased,» märgib Per Christian. Ta säilitab hoone punase telliskivifassaadi, mida suvel liiva ja veega pesti, ning kasutab maja sisekujunduses Norrast pärit ehitusmaterjale.
    Ruumide seinad on roostekarva punased, ka rohelist, sinist ja roosat on palju. Fuajees ilmestab üht seina akvaarium.
    Kordatehtud saunast rääkides tõdeb Tartu linnakunstnik Anli Tummi, et Tartu üldplaneeringus soovib ka linn Emajõe kaldarajatiste atraktiivsuse järjest suuremat tähtsustamist.
    «Tahaksin selle maja väljanägemisega siia tuua natuke norralikkust ja meie kultuuri,» märgib Helland.
    Norrakas jäi Eestisse elama paar aastat tagasi, mil ta sidumismaterjale valmistava Norra firma Snogg ekspordijuhina siin eestlannast ärinaist Kadrit kohtas.
    Varem töötas ta Norra kõige põhjapoolsemas kommuunis, kus vastutas kaubavahetuse eest Venemaaga. Tänaseks on Helland ka Emajõe Halduse OÜ tegevdirektor ning räägib kuigivõrd eesti keelt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.