14 oktoober 1997

Toimuvad emissioonid süvendavad rahapuudust

Mitmed maaklerid ja analüütikud on vihjanud, et Eesti väärtpaberiturul napib hetkel raha. Kui raha napib, siis ütleb ka loogiline mõistus, et aktsiate hinnad ei saa tõusta, sest täiendavat raha turule juurde ei tule ja liikumine toimub erinevate aktsiate vahel.

Mitmed praegu ja lähemas või kaugemas tulevikus toimuvad emissioonid vajavad nende realiseerimiseks veelgi raha. Kui täiendavat raha väljastpoolt aktsiaturgu tulemas pole, tuleb see turult, langetades teiste aktsiate hindu. Lähema aasta jooksul on praegu teada avalikult müüdavaid emissioone ligikaudu 2 mld krooni väärtuses. Üle poole mahust püütakse realiseerida lääne finantsturgudel, milleks näiteks Hansapank kavandab tõsist road-show' tüüpi tutvustuskampaaniat.

Samas võib aga üsna kindlalt väita, et pakkudes lääne finantsturgudel Eesti aktsiaid, on üks osa ostjatest sellised, kes oleks nii või teisiti siia investeerinud ja teevad nüüd oma ostu lihtsalt Londonis, mitte Tallinnas.

Lisaks on eri ettevõtetel plaanis suunatud emissioone ja fondiemissioone. Kuigi need ei kandideeri otseselt turul ringlevale rahale, on kaudne mõju, seda eriti just pankade puhul, kahtlemata olemas.

Tallinna börsi ja vabturu rekordiline kogukapitalisatsioon oli septembri alguses 26,75 mld krooni. Praeguseks on see langenud 24,08 miljardile. Seega võib väita, et Tallinna börsist huvitatud investoritel on raha praegusest 2,67 mld krooni võrra suurema kogukapitalisatsiooni saavutamiseks.

Ilmselt ootas üks osa raha näiteks Hoiupanga emissiooni, et realiseerida ostueesõigused, üks osa raha on liikunud naaberturgudele ja osa raha kardab võib-olla börsimulli lõhkemist.

Hetkel kuum