• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    USA sai taas Nobeli majandusauhinna

    Ameeriklased said auhinna aktsiaoptsioonide ja teiste tuletisväärtpaberite ehk derivaatide väärtuse hindamise valemi väljatöötamise eest 1973. aastal. Sellest valemist on saanud tuhandetele diileritele ja investoritele väärtpaberiturgudel igapäevane töövahend.
    «Uus meetod tuletisväärtpaberite väärtuse määramiseks on üks olulisemaid panuseid majandusteadusesse viimase 25 aasta jooksul,» ütles Rootsi kuninglik teaduste akadeemia oma avalduses.
    Tuletisväärtpaberite populaarsus on hüppeliselt suurenenud, sest turuosalised saavad üheaegselt kindlustada enesele kasumi ning maandada kahjumiriski.
    «See on väga oluline suurtele ja väikefirmadele, kes müüvad oma kaupa välismaale ning tahavad end kindlustada näiteks valuutariski vastu,» ütles akadeemia auhinnakomisjoni esimees Bertil Naslund.
    Derivaate omandades ei osta investorid mitte aktsiaid, vaid aktsiatega seotud finantsinstrumente. Näiteks ostuoptsioon annab õiguse osta aktsia mingil ajal kindla hinnaga. Investor võtab endale riski, tehes panuse aktsia hinna tõusule.
    Kuna tuletisväärtpaberid ei ole aktsiad, on nende väärtus abstraktne. Nobeli laureaatide poolt välja töötatud valem võtab derivaatide hinna määramisel arvesse ka näiteks intressimäärade kõikumisi ja optsiooni kasutamise tõenäosust.
    Myron Scholes töötas teooria kallal koos 1995. aastal surnud USA majandusteadlase Fischer Blackiga. Robert Merton aitas projekti lõpule viia.
    «Meetod on loonud uut tüüpi finantsinstrumendid ning parandanud võimalusi riski juhtimiseks,» ütles Naslund. Tema sõnul saab uut metoodikat rakendada mitmetes valdkondades, nagu firma võlakohustuste, aktsia hinna, omakapitali või eelisaktsiate hindamisel.
    «Kõik need instrumendid sõltuvad firma väärtusest,» ütles Naslund. «Meetodit saab kasutada ka kapitaalkulude planeerimisel ning põhivara hindamisel.»
    Akadeemia annab 1968. aastal asutatud auhinda välja Rootsi keskpanga nimel. Auhinna suurus on 7,5 mln Rootsi krooni (13,9 mln Eesti krooni), mis seekord läheb jagamisele kahe laureaadi vahel. USA majandusteadlased on 1980. aastast välja antud 18 auhinnast võitnud või jaganud seda 15 korral. REUTER-BNS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.