• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väärtehingud vanalinnas

    Rataskaevu 6/Pikk jalg 3 kinnistus elav Mati Kahu räägib, et kaks kuud tagasi sõlmisid sellel aadressil oleva elumaja Inglismaal elavate omanike esindaja Martin Napa ja AS Vardok kinnistu müügilepingu. Vardoki esindas firma juhatuse liige, kinnisvaraärimees Indrek Toome.
    Kinnistu ostusumma ülekandmise tähtaeg oli 10. oktoober, eeldusel et selleks ajaks on ostja kasuks kinnistusraamatusse kantud omandi üleandmist tagav märge. Tänaseks on ostusumma tasumata, sest päev enne maksmise tähtaega sai Toome teada, et kinnistu tagastamiskorraldus läheb ümbervaatamisele.
    Kinnistu müügihind on 8,5 miljonit krooni.
    «Kui me kinnistu müümisest teada saime, võtsime kohe Martin Napaga ühendust ja tahtsime näha kõiki lepinguid, mis on kinnistu peale sõlmitud,» räägib Mati Kahu. «Meid ootas ees tõeline üllatus. Kaks päeva enne kinnistu müügilepingut sõlmis Napa väga soodsatel tingimustel ka rendilepingu.»
    Rendilepingu sõlmimine enne müügilepingut on kasulik ostjale, kuid mitte müüjale. Kui müügilepingus ettenähtud kuupäevadeks raha ei laeku, tühistatakse müügileping, kuid rendileping jääb jõusse.
    Üle 2000 ruutmeetri suurusele vanalinna kinnistule sõlmitud rendilepingu tähtaeg on 50 aastat. Rentnik peab tasuma rendileandjale ainult 12 000 krooni renti aastas ehk 1000 krooni kuus. Lisaks peab rentnik hakkama renti tasuma alles kuuendast aastast pärast lepingu sõlmimist ja tal on vara ostueesõigus. Rendileping ei sisalda rentniku tehtavate investeeringute suurust.
    Hoone uus rentnik on juuratudeng Olev-Andres Tinn, keda seob Indrek Toomega viimase väitel tutvus. Samas kinnitas Tinn, et tema esindab ühte välisinvestorite gruppi.
    Tinn ütleb, et ta ei saa kasutada hoone ostueesõigust, sest kinnistu hind 8,5 miljonit krooni on temale liiga suur summa. Küsimusele, kuidas teadis Martin Napa just Tinniga väga soodsat rendilepingut sõlmida, vastab Tinn: «Isegi praegu ei mäleta, kuidas on meie teed kohtunud.»
    Rendisumma 12 000 krooni aastas on Tinni sõnul suhteline. «Seal ei olegi midagi peale seinte, rikkis elektrisüsteemi ja läbijooksva katuse,» väidab ta.
    Kinnistu üks omanikke, Inglismaal elav Ingrid Allen kinnitab, et tema ei tea koos õega rendilepingust midagi. «Oleme teadlikud ainult müügilepingust,» lausub ta.
    Andres-Olev Tinn ei eita, et kinnistu müügilepingu mittejõustumise korral jääb rendileping jõusse ja kinnistu ei lähe Indrek Toome ja tema käest kusagile.
    Indrek Toome tunnistab, et ta oli teadlik sõlmitud rendilepingust. Küsimusele, miks oli vaja sõlmida kinnistu rendileping kaks päeva enne müügilepingut, ei oska Toome vastata.
    Toome väidab, et tema sõlmitud lepingu puhul pole tegemist konkreetse müügilepinguga. «See on optsioonileping ja ei kohusta meid millekski,» lisab ta. «Peame juristidega nõu, mida nüüd ette võtta. Kõige hullem on see, et kõne all olev kinnistu on kinnistusraamatusse kantud.»
    Andres-Olev Tinn leiab, et kogu kära kinnistu ümber on üürnike poolt üles puhutud.
    Senised üürnikud on seisukohal, et lisaks viimasel ajal sõlmitud lepingutele tuleb ümber vaadata ka kinnistu tagastamiskorraldus, millele kirjutasid 1994. aastal alla linnasekretär Toomas Sepp ja tollane abilinnapea Jaak Saarniit. Majaelaniku Urmo Vaikla sõnul on olemas akt, millest selgub, et elamute valitsus võttis maja Teise maailmasõja ajal üle Saksa usaldusvalitsuselt. Omanikud loobusid juba enne Eestist lahkumist varast, leiab ta. e torn
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hannes Ojangu: digitaliseerimine ja rohepööre – tulevikutrendid vajavad lahtimõtestamist
Pelgast sedastusest, et digitaliseerimine, automatiseerimine ja rohepööre on tarvis oma ärimudelisse kaasata, ei ole tolku, kui seda lahti ei seleta, kirjutab Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Hannes Ojangu.
Pelgast sedastusest, et digitaliseerimine, automatiseerimine ja rohepööre on tarvis oma ärimudelisse kaasata, ei ole tolku, kui seda lahti ei seleta, kirjutab Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Hannes Ojangu.
Millist lennuaktsiat osta? Minu portfellis olev lennufirma on sihikindlalt läbi kriisi vuhisenud
Pandeemiakriis lennunduses näitas selgelt kätte, millised firmad ja ärimudelid on elujõulised ja jätkusuutlikud ning millised mitte. Kes on, need tulevad kriisist välja kõigi tulede põledes ja lippude lehvides, valmis hõivama palju suuremat turuosa. Õnneks on Ryanair minu portfellis üks selline.
Pandeemiakriis lennunduses näitas selgelt kätte, millised firmad ja ärimudelid on elujõulised ja jätkusuutlikud ning millised mitte. Kes on, need tulevad kriisist välja kõigi tulede põledes ja lippude lehvides, valmis hõivama palju suuremat turuosa. Õnneks on Ryanair minu portfellis üks selline.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.