Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väärtehingud vanalinnas

    Rataskaevu 6/Pikk jalg 3 kinnistus elav Mati Kahu räägib, et kaks kuud tagasi sõlmisid sellel aadressil oleva elumaja Inglismaal elavate omanike esindaja Martin Napa ja AS Vardok kinnistu müügilepingu. Vardoki esindas firma juhatuse liige, kinnisvaraärimees Indrek Toome.
    Kinnistu ostusumma ülekandmise tähtaeg oli 10. oktoober, eeldusel et selleks ajaks on ostja kasuks kinnistusraamatusse kantud omandi üleandmist tagav märge. Tänaseks on ostusumma tasumata, sest päev enne maksmise tähtaega sai Toome teada, et kinnistu tagastamiskorraldus läheb ümbervaatamisele.
    Kinnistu müügihind on 8,5 miljonit krooni.
    «Kui me kinnistu müümisest teada saime, võtsime kohe Martin Napaga ühendust ja tahtsime näha kõiki lepinguid, mis on kinnistu peale sõlmitud,» räägib Mati Kahu. «Meid ootas ees tõeline üllatus. Kaks päeva enne kinnistu müügilepingut sõlmis Napa väga soodsatel tingimustel ka rendilepingu.»
    Rendilepingu sõlmimine enne müügilepingut on kasulik ostjale, kuid mitte müüjale. Kui müügilepingus ettenähtud kuupäevadeks raha ei laeku, tühistatakse müügileping, kuid rendileping jääb jõusse.
    Üle 2000 ruutmeetri suurusele vanalinna kinnistule sõlmitud rendilepingu tähtaeg on 50 aastat. Rentnik peab tasuma rendileandjale ainult 12 000 krooni renti aastas ehk 1000 krooni kuus. Lisaks peab rentnik hakkama renti tasuma alles kuuendast aastast pärast lepingu sõlmimist ja tal on vara ostueesõigus. Rendileping ei sisalda rentniku tehtavate investeeringute suurust.
    Hoone uus rentnik on juuratudeng Olev-Andres Tinn, keda seob Indrek Toomega viimase väitel tutvus. Samas kinnitas Tinn, et tema esindab ühte välisinvestorite gruppi.
    Tinn ütleb, et ta ei saa kasutada hoone ostueesõigust, sest kinnistu hind 8,5 miljonit krooni on temale liiga suur summa. Küsimusele, kuidas teadis Martin Napa just Tinniga väga soodsat rendilepingut sõlmida, vastab Tinn: «Isegi praegu ei mäleta, kuidas on meie teed kohtunud.»
    Rendisumma 12 000 krooni aastas on Tinni sõnul suhteline. «Seal ei olegi midagi peale seinte, rikkis elektrisüsteemi ja läbijooksva katuse,» väidab ta.
    Kinnistu üks omanikke, Inglismaal elav Ingrid Allen kinnitab, et tema ei tea koos õega rendilepingust midagi. «Oleme teadlikud ainult müügilepingust,» lausub ta.
    Andres-Olev Tinn ei eita, et kinnistu müügilepingu mittejõustumise korral jääb rendileping jõusse ja kinnistu ei lähe Indrek Toome ja tema käest kusagile.
    Indrek Toome tunnistab, et ta oli teadlik sõlmitud rendilepingust. Küsimusele, miks oli vaja sõlmida kinnistu rendileping kaks päeva enne müügilepingut, ei oska Toome vastata.
    Toome väidab, et tema sõlmitud lepingu puhul pole tegemist konkreetse müügilepinguga. «See on optsioonileping ja ei kohusta meid millekski,» lisab ta. «Peame juristidega nõu, mida nüüd ette võtta. Kõige hullem on see, et kõne all olev kinnistu on kinnistusraamatusse kantud.»
    Andres-Olev Tinn leiab, et kogu kära kinnistu ümber on üürnike poolt üles puhutud.
    Senised üürnikud on seisukohal, et lisaks viimasel ajal sõlmitud lepingutele tuleb ümber vaadata ka kinnistu tagastamiskorraldus, millele kirjutasid 1994. aastal alla linnasekretär Toomas Sepp ja tollane abilinnapea Jaak Saarniit. Majaelaniku Urmo Vaikla sõnul on olemas akt, millest selgub, et elamute valitsus võttis maja Teise maailmasõja ajal üle Saksa usaldusvalitsuselt. Omanikud loobusid juba enne Eestist lahkumist varast, leiab ta. e torn
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.