• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikelinnade korterite hinnad tõusevad

    Peaaegu kõikides väikelinnades on korterite hinnad tõusuteel. Vaid Kuressaares, kus hinnad kasvasid mõni aasta tagasi teistest väikelinnadest tunduvalt kõrgemale, püsib hinnatase paigal.
    Võrus on korterite hinnad aastaga langenud. Kui eelmisel aastal maksis m² keskmiselt 1100 kr, siis praegu on keskmine 1000 kr. Hinnalanguse põhjus on suurenenud pakkumises. Mõni aasta tagasi said inimesed endale Vene armeest maha jäänud korterid ja kuna korteritoetusi enam ei maksta, müüakse korterid nüüd ära.
    Palju kasutatakse korteri ostmiseks laenu. Tänu soodsatele krediidivõimalustele on kasvanud nõudlus suuremate elamispindade järele. Kui kevadel piirdus ostjate huvi enamasti väiksemate, 1- ja 2toaliste korteritega, siis praegu soovitakse osta ka suuremaid kortereid ja paarkümmend aastat vanu eramuid.
    Väikelinnade kinnisvara hinnad on Tallinnaga võrreldes tunduvalt madalamad, seepärast võib laenu taotlemisel probleemiks kujuneda tagatis. Pikaajalise laenu võtmiseks tuleb leida lisatagatisi, lühiajalise laenu tingimused pole aga laenuvõtjale nii soodsad.
    Madal palgatase teeb sageli raskeks ka 30% omafinantseeringu tasumise.
    Suure nõudluse tõttu on kõige kiiremini kasvanud 1toaliste korterite ruutmeetri hind. Hinnatud on ka kahetoalisd korterid. Kõige kõrgemad hinnad on Kuressaares, kus 2toaline paneelmaja korter maksab keskmiselt 70 000 kr.
    Hinnatasemelt järgnevad Rakvere, Viljandi ja Narva, kus kahetoalise korteri eest tuleb keskmiselt maksta 60 000 kr. Jõhvis maksab korralik 2toaline korter 50 000 kr, Kohtla-Järvel saab sama suure suuma eest hea 3toalise korteri.
    Kõige madalamad hinnad on Türil, kus 2toaline tüüpkorter maksab keskmiselt 26 000 kr. Paide korterite hinnad on Türiga võrreldes kuni 25% kõrgemad.
    Väga nõutud on ahiküttega korterid. Sageli ületab ahiküttega korteri hind sama suure paneelmaja korteri hinna. Näiteks Viljandis võib 2toaline ahiküttega korter maksta isegi 85 000 kr, kusjuures sama suure kõigi mugavustega korteri keskmine hind on 45 000 kr.
    Elavama majandustegevusega linnades on läinud hinda remonditud korterid. Rakveres maksab suur korter uuemas majas kuni 200 000 kr. Narvas maksavad korralikult remonditud 3--4toalised korterid kuni 140 000 kr. Enamasti ei tasu enne müüki tehtud remont väikelinna korteris siiski ennast ära ja sellele kulutatud raha korterit müües tagasi ei saa.
    Laenuga ostetakse palju ka 60--70ndatel ehitatud maju. Näiteks Viljandis on väga nõutud kuni 200 000 kr, Haapsalus kuni 400 000 kr maksvad majad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.