Rootsi pangad analüüsivad Balti riike

Sparbanken prognoosib, et nii Eesti, Läti kui ka Leedu järgmise aasta majanduskasv küünib viie protsendini. Vaadates Rootsi eksporti nendesse riikidesse 1997. a esimesel poolaastal, siis oli see Eestis 2,42 miljardit Eesti krooni, Lätis 1,67 miljardit ja Leedus 1,12 miljardit Eesti krooni. Kokku suurenes Rootsi eksport poole aastaga Eestisse, Lätisse ja Leedusse 43%.

Sparbankeni majandusekspert Hubert Fromlet näeb Rootsi kaubavahetuses Baltimaadega suurt potentsiaali, seda nii ekspordi kui impordi osas. «Me ei tohi unustada sealt importimist, sest see annab neile riikidele raha meie eksportkaupade ostmiseks,» sõnas ta.

Tuleva aasta inflatsiooniks ennustab Sparbanken Eestis 10%, Lätis 7% ja Leedus 10%. Eesti majanduskasvu suurimaks tõukeks on ennekõike kodumaine nõudlus.

Eesti suurimaks nõrkuseks peab Sparbanken maksebilanssi. Peab olema tähelepanelik, sest konjunktuur ilmutab ülekuumenemise märke ja vajab peagi mahajahutamist. Selle retseptiks pakub ta vahetuskursi reguleerimist, laenu- ja finantspoliitika karmistamist. Pangalaenud on Eestis viimasel kahel aastal suurenenud 60--70% aastas.

Sparbankeni arvates on Tallinn järjest tugevdamas oma positsiooni Baltimaade finantskeskusena.

Rootsi Handelsbanken kavandab tegevuse laiendamist Baltimaades, kasutades tugibaasina pangale kuuluvat maaklerifirmat AS Handelsbanken Aktoris, ütles Handelsbankeni Balti tegevuse juht Bo Kragh.

«Meie strateegia kohaselt on Eesti, Läti ja Leedu üks osa meie Põhjala koduturust,» väitis Bo Kragh, vihjates sellele, et pank kavatseb lisaks oma Tallinnas asuvale kontorile ja tütarfirmale, kus töötab 10 inimest, alustada paari inimesega tegevust ka Lätis ja Leedus.

Hiljuti Riias peetud panganduskonverentsil ütles Bo Kragh, et Läti peaks tunduvalt vähendama oma pankade arvu, mis praegu ulatub 30ni. Sellele vastukaaluks väitis Läti keskpanga esindaja Guntis Valnievs, et võrreldes pankade ja elanike arvu suhet, on Lätis panku vähem kui näiteks Luksemburgis. DI-ÄP