• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui suur on panga kaotus?

    Kasutame aktsiate üle arvestuse pidamisel FIFO meetodit. Ja sisuliselt aktsiaid turuhinda üles ei hinda. Meie jaoks turuhinna kõikumine ei ole nii oluline.
    Pangal on tegelikult kaks asja -- üks on see, et tal on oma positsioon, kus tõesti tekib kahjum, kui ta ostab aktsiad kõrgema hinnaga ja müüb madalamaga. Teine on meie kauplemispositsioon, seal erilist kahju ei saa tekkida, on ostunoteering ja müüginoteering, mida me klientidelt võtame ja sealt tuleb garanteeritud kasum. Eriti ajal, kus turg on ebastabiilne, on ostu- ja müüginoteeringu vahe väga suur.
    Meie majandustulemus tuleb enam-vähem sarnane eelmiste kuudega. Meil on õnnestunud see asi suhteliselt valutult üle elada.
    Kasumiprognoosi ringi vaatama ei hakka. Kolmanda kvartali jooksul on tehtud üldprovisjon 13 miljonit, mis sisuliselt tehti erakorraliste aktsiakauplemistulude arvel. See on sisemine reserv puhuks, kui meil tekib erakorraline kulu või kahjum mõne turu kukkumisega. Seljatagune on olemas.
    Meie pank otseselt ei kaota midagi. Teoreetiliselt võime samapalju ka võita, kui seis nii kiiresti muutub, et ei jõua mõnda positsiooni kinni panna, kus on mingid marginaalsed summad.
    Meie kauplemisportfell on 50 miljonit krooni, mille riski võtame ise. Ma arvan, et me ei olnud nagu kõige halvemates aktsiates, see puudutab Eestit, Lätit, Leedut, Venemaad jne kokku. Teoreetiliselt tõesti seal mingi summa kaotust võib olla, aga mitte märkimisväärne.
    Kasumiprognoosi ümbervaatamine on mõttes olnud, kui vaatame, siis ülespoole.
    Teiste pankade kohta ei oska hinnangut anda, aga kogemusest võin öelda, et kuulujutud on olnud hullemad, kui asi pärast välja tulnud on. Elu on seda tõestanud. Ka Hansapanga kohta.
    Ei paista praegu midagi katastroofilist. Probleem on see, et maailma suur likviidsus on üleöö otsa saanud ja kõik on pöördunud pessimismi. Aga see on globaalne probleem ja ei ole Eestis suurem kui New Yorgis või Helsingis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.