28 oktoober 1997

Kui suur on panga kaotus?

Kasutame aktsiate üle arvestuse pidamisel FIFO meetodit. Ja sisuliselt aktsiaid turuhinda üles ei hinda. Meie jaoks turuhinna kõikumine ei ole nii oluline.

Pangal on tegelikult kaks asja -- üks on see, et tal on oma positsioon, kus tõesti tekib kahjum, kui ta ostab aktsiad kõrgema hinnaga ja müüb madalamaga. Teine on meie kauplemispositsioon, seal erilist kahju ei saa tekkida, on ostunoteering ja müüginoteering, mida me klientidelt võtame ja sealt tuleb garanteeritud kasum. Eriti ajal, kus turg on ebastabiilne, on ostu- ja müüginoteeringu vahe väga suur.

Meie majandustulemus tuleb enam-vähem sarnane eelmiste kuudega. Meil on õnnestunud see asi suhteliselt valutult üle elada.

Kasumiprognoosi ringi vaatama ei hakka. Kolmanda kvartali jooksul on tehtud üldprovisjon 13 miljonit, mis sisuliselt tehti erakorraliste aktsiakauplemistulude arvel. See on sisemine reserv puhuks, kui meil tekib erakorraline kulu või kahjum mõne turu kukkumisega. Seljatagune on olemas.

Meie pank otseselt ei kaota midagi. Teoreetiliselt võime samapalju ka võita, kui seis nii kiiresti muutub, et ei jõua mõnda positsiooni kinni panna, kus on mingid marginaalsed summad.

Meie kauplemisportfell on 50 miljonit krooni, mille riski võtame ise. Ma arvan, et me ei olnud nagu kõige halvemates aktsiates, see puudutab Eestit, Lätit, Leedut, Venemaad jne kokku. Teoreetiliselt tõesti seal mingi summa kaotust võib olla, aga mitte märkimisväärne.

Kasumiprognoosi ümbervaatamine on mõttes olnud, kui vaatame, siis ülespoole.

Teiste pankade kohta ei oska hinnangut anda, aga kogemusest võin öelda, et kuulujutud on olnud hullemad, kui asi pärast välja tulnud on. Elu on seda tõestanud. Ka Hansapanga kohta.

Ei paista praegu midagi katastroofilist. Probleem on see, et maailma suur likviidsus on üleöö otsa saanud ja kõik on pöördunud pessimismi. Aga see on globaalne probleem ja ei ole Eestis suurem kui New Yorgis või Helsingis.

Hetkel kuum