Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pinge paisutab protsenti

    Börsimullipaugud ja pinge-line olukord rahaturul sundis Eesti kommertspanku laenuintresse kergitama ja senist laenupoliitikat karmistama.
    Äripäeva arvates on see üsna loogiline samm. Börsi langusega laenurisk suureneb ja loomulik jätk on see, et pangad vähendavad laenuandmist ja tõstavad intresse, mis ränga konkurentsi tulemusel on seni kiiresti langenud. Praegune Eesti rahaturu likviidsuspuudulikkus pannud pangad oma enesetunnet turgutama.
    Laenuintressi kergitamist põhjendatakse Saksa marga kuue kuu intressimäärade tõusuga ja olukorraga Eesti pankadevahelisel rahaturul, kus intressid on viimase kuu jooksul järsult tõusnud.
    Hansapank tõstis kroonilaenude baasintressi 11,25 protsendilt 12,5 protsendile aastas. Ühispanga aktivate-passivate komitee kaalub laenude väljastamise karmistamist ja intresside tõstmist. Tallinna Pank on juba eluasemelaenu ja liisingu intressi protsendi jagu tõstnud ja laenutingimusi karmistanud. Maapank jäigastas laenupoliitikat, aga tõstis ka tähtajaliste hoiuste intresse. Hoiupank otsustab reedel, kui palju ja milliste toodete intressi tõstetakse.
    Laenuintressi tõstmise kõrval hoiuseintressi tõstmine võiks pangale omajagu tasakaalustavana mõjuda -- teoreetiliselt võidaks selle peale ju rohkem raha panka tuua, kusjuures laenu ei pruugi pank anda. Tegelikkuses ei saa selle skeemi toimimisele kindel olla.
    Suur aasta algusest peale käinud intressisõda lõi aprillis ja juulis intressid rekordmadalale. Vaid mais oli pisike tõus. Nüüd võib siis hinnata, et see pidev langemine on vähemalt mõneks ajaks otsa saanud. Omajagu panku distsiplineerivalt ja laenuvõtmise hinda tõstvalt on mõjunud ka Eesti Panga kehtestatavad rangemad likviidsusmeetmed.
    Pankade raha on hetkel otsakorral. Teooria ütleb, et kui nõudmine ületab pakkumise, tõusevad hinnad. Kui külapoes leiba ei ole, teenib kohalik pagar hästi, pannes oma vähestele pätsidele tubli hinnalisa. Nii on ka pankadel praegu võimalus oma kauba hinda tõsta.
    Mõni aeg tagasi leppisid pangad põhimõtteliselt kokku, et üksteisele kaikaid kodarasse ei loobita ja üliodavaid tooteid ei pakuta. Kui mingi pank praegu tahaks üldise intressitõstmise arvel profiiti lõigata, oleks see tal küllalt lihtne. Jätad intressi tõstmata ja ostuvõimeline keskklass jookseb oma palgaraha ja laenusoovidega robinal kokku. Eraisikuid ja väikeettevõtteid oleks sel viisil üsna kerge oma õue peale meelitada.
    Mõnevõrra võib praegune olukord laenutahtja nukraks teha. Kes see ikka oma rahapauna senisest rohkem tühjendada soovib. Sellegipoolest päris musta masendusse ka sattuda ei tasu. Pikaajalised eluasemelaenud oluliselt ei muutu. Põhineb ju nende intress nii või teisiti DEMi kuue kuu liboril pluss panga lisatud protsendil. Viimast ümber ei vaadata. Intressitõus ei mõjuta ka juba võetud lühiajalisi laene.
    Veidi ettevaatlikum võiks praegu olla lühiajalise laenu võtmisega. Ülejooksmine pisematesse pankadesse ei pruugi efekti anda. Konto üleviimine võib kokkuvõttes minna kallimaks kui väiksemast intressist saadav kasu.
    Ehk tasuks laenuga natuke oodata ja jälgida rahalaevade saabumist. Hoiupangal terendab silme ees võlakirjadest ja aktsiaemissioonist saadav raha. Hoolega tasub jälgida ka seda, mis saab Hansapanga emissioonist. Aasta lõpuks julgeks siiski ennustada pankades suuremat rahahulka ja loota ka laenuintresside mõningat kukkumist.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.