29. oktoober 1997
Jaga lugu:

Pinge paisutab protsenti

Börsimullipaugud ja pinge-line olukord rahaturul sundis Eesti kommertspanku laenuintresse kergitama ja senist laenupoliitikat karmistama.

Äripäeva arvates on see üsna loogiline samm. Börsi langusega laenurisk suureneb ja loomulik jätk on see, et pangad vähendavad laenuandmist ja tõstavad intresse, mis ränga konkurentsi tulemusel on seni kiiresti langenud. Praegune Eesti rahaturu likviidsuspuudulikkus pannud pangad oma enesetunnet turgutama.

Laenuintressi kergitamist põhjendatakse Saksa marga kuue kuu intressimäärade tõusuga ja olukorraga Eesti pankadevahelisel rahaturul, kus intressid on viimase kuu jooksul järsult tõusnud.

Hansapank tõstis kroonilaenude baasintressi 11,25 protsendilt 12,5 protsendile aastas. Ühispanga aktivate-passivate komitee kaalub laenude väljastamise karmistamist ja intresside tõstmist. Tallinna Pank on juba eluasemelaenu ja liisingu intressi protsendi jagu tõstnud ja laenutingimusi karmistanud. Maapank jäigastas laenupoliitikat, aga tõstis ka tähtajaliste hoiuste intresse. Hoiupank otsustab reedel, kui palju ja milliste toodete intressi tõstetakse.

Laenuintressi tõstmise kõrval hoiuseintressi tõstmine võiks pangale omajagu tasakaalustavana mõjuda -- teoreetiliselt võidaks selle peale ju rohkem raha panka tuua, kusjuures laenu ei pruugi pank anda. Tegelikkuses ei saa selle skeemi toimimisele kindel olla.

Suur aasta algusest peale käinud intressisõda lõi aprillis ja juulis intressid rekordmadalale. Vaid mais oli pisike tõus. Nüüd võib siis hinnata, et see pidev langemine on vähemalt mõneks ajaks otsa saanud. Omajagu panku distsiplineerivalt ja laenuvõtmise hinda tõstvalt on mõjunud ka Eesti Panga kehtestatavad rangemad likviidsusmeetmed.

Pankade raha on hetkel otsakorral. Teooria ütleb, et kui nõudmine ületab pakkumise, tõusevad hinnad. Kui külapoes leiba ei ole, teenib kohalik pagar hästi, pannes oma vähestele pätsidele tubli hinnalisa. Nii on ka pankadel praegu võimalus oma kauba hinda tõsta.

Mõni aeg tagasi leppisid pangad põhimõtteliselt kokku, et üksteisele kaikaid kodarasse ei loobita ja üliodavaid tooteid ei pakuta. Kui mingi pank praegu tahaks üldise intressitõstmise arvel profiiti lõigata, oleks see tal küllalt lihtne. Jätad intressi tõstmata ja ostuvõimeline keskklass jookseb oma palgaraha ja laenusoovidega robinal kokku. Eraisikuid ja väikeettevõtteid oleks sel viisil üsna kerge oma õue peale meelitada.

Mõnevõrra võib praegune olukord laenutahtja nukraks teha. Kes see ikka oma rahapauna senisest rohkem tühjendada soovib. Sellegipoolest päris musta masendusse ka sattuda ei tasu. Pikaajalised eluasemelaenud oluliselt ei muutu. Põhineb ju nende intress nii või teisiti DEMi kuue kuu liboril pluss panga lisatud protsendil. Viimast ümber ei vaadata. Intressitõus ei mõjuta ka juba võetud lühiajalisi laene.

Veidi ettevaatlikum võiks praegu olla lühiajalise laenu võtmisega. Ülejooksmine pisematesse pankadesse ei pruugi efekti anda. Konto üleviimine võib kokkuvõttes minna kallimaks kui väiksemast intressist saadav kasu.

Ehk tasuks laenuga natuke oodata ja jälgida rahalaevade saabumist. Hoiupangal terendab silme ees võlakirjadest ja aktsiaemissioonist saadav raha. Hoolega tasub jälgida ka seda, mis saab Hansapanga emissioonist. Aasta lõpuks julgeks siiski ennustada pankades suuremat rahahulka ja loota ka laenuintresside mõningat kukkumist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum