Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poola

    Poola täidesaatvat võimu esindab nii president kui ka ministrite nõukogu, mida juhib peaminister. Riigipea on president Aleksander Kwasniewski. Seadusandlik võim on kahekojaline: seim (460 kohta) ning senat (100 liiget).
    - SKT ühe elaniku kohta: umbes 3200 USA dollarit (1996). SKT kasv 6,5% (1996), 6% (1997 prognoos);
    - raha: Poola zlott. 1 PLN = ca- 4,2 Eesti krooni (1997 september). Seaduse järgi tohib sisemaiseid ülekandeid ning arveldust teha ainult zlottides;
    - keskmine brutopalk: 1191,5 zlotti (1997 juuli);
    - inflatsioon: 13,0% (1997 prognoos);
    - registreeritud tööpuudus: 11,0% (1997 august);
    - tööstus annab üle poole ühiskonna koguproduktist, millest umbes 30% moodustab masinaehitus, sh autotööstus (üle 7%), keemia- ja tekstiilitööstus (10%), energeetika (15%) ning elektrotehnika- ja elektroonikatööstus (6%). Suur osa on toiduainetetööstusel (24%).
    Poola tööstust iseloomustab kõrge kapitalivajadus ja pidevalt suurenev välisosalus;
    - põllumajandus, kus töötab umbes 20% rahvastikust, annab umbes 7% SKTst. 60% territooriumist on haritav maa.
    Poola peamine kaubanduspartner on Saksamaa (1/3 kogu väliskaubandusest). Suurimad investorid on Itaalia ja USA.
    Poola külgetõmbe põhjustena on välisinvestorid nimetanud järgmisi aspekte:
    - kiirelt arenev majandus, suur turg ning potentsiaal;
    - väga hea geograafiline asend -- Euroopa keskel, ida-lääne ning lõuna-põhja vahele jäävatel transiiditeedel, juurdepääs merele;
    - tugev tööstuslik baas ja traditsioonid, tooraine ja maavarade olemasolu;
    - tööjõu suhteliselt kõrge haridustase ning soodne hind;
    - soodne ja stabiilne keskkond majandustegevuseks, sisepoliitilised muudatused majanduse arengut praktiliselt mõjutanud pole, korralik seadusandlik baas ning investeeringute kaitse;
    - stabiilne välispoliitiline keskkond, hästi reguleeritud suhted naabritega ja lepinguline baas;
    - kõrgete tollide ja turukaitse mehhanismide tõttu võimalik ligipääs ainult investeeringute kaudu.
    Välisfirma võib vabalt, ilma eriloata, pärast kõikide nõutud maksude tasumist oma auditeeritud finantsaruande järgi teenitud aastatulu ulatuses välisvaluutat Poolast välja viia.
    Piiranguid ei tehta ka aktsiamüügist saadud tulu, dividendide või ettevõtte likvideerimise korral makstud kompensatsiooni riigist välja viimisel. Raha ja kapitali liikumist reguleerib Poolas valuutavahetusseadus.
    Seadus kaitseb välisinvesteeringuid eksproprieerimise ja natsionaliseerimise eest. Investeeringute kaitse ja soodustamise leping on sõlmitud ka Eestiga.
    - füüsilisest isikust ettevõtja;
    - ühistu;
    - täisühing;
    - usaldusühing;
    - osaühing (Sp. z o.o- .);
    - aktsiaselts (S.A- .);
    - riigiettevõte.
    Levinumad on osaühing ja aktsiaselts (miinimumkapital vastavalt 4000 ja 100 000 zlotti).
    Välisinvestorid võivad tegutseda järgmisel viisil:
    - asutades ettevõtte esinduse;
    - asutades täielikult välisomanduses oleva osaühingu või aktsiaseltsi;
    - ühisettevõttena ühe või mitme Poola ettevõtjaga kas:
    - asutades ühise aktsiaseltsi või osaühingu;
    - ostes olemasoleva ettevõtte aktsiaid. Maksusüsteem
    Ettevõtte tulumaks: nominaal 38% netotulult. Seadusega ette nähtud maksusoodustused või -vabastus mõnedes valdkondades (põllu- ja metsamajandus, tehnoloogia väljatöötlus, invaliidide tööjõudu kasutavad ettevõtted, ekspordile orienteeritud ettevõtted).
    Sotsiaalkindlustusmaks: 48% palgafondist, mis läheb sotsiaalkindlustuse fondi (ZUS). Maksu maksab üldjuhul ettevõte ning seda ei arvestata üksikisiku brutopalga sisse.
    Üksikisiku tulumaks:
    - 20% makstakse aastaselt sissetulekult, mis ei ületa 20 868 zlotti;
    - 32% kuni 41 736zlotiselt sissetulekult;
    - 44% üle 41 736zlotiselt sissetulekult.
    Tulu dividendidelt maksustatakse 20 protsendiga ja ei ole sõltuv teistest sissetulekuallikatest. Tulu kinnisvaralt maksustatakse 10 protsendiga.
    Käibemaks (VAT):
    - üldine määr 22%;
    - alandatud määr 7% põllumajanduse, metsatööstuse ja tervishoiuga seotud kaupadele, laste- ja toidukaupadele, enamikule teenustele, ehitusmaterjalidele ning ehitustöödele.
    - 0-määr või maksuvabastus kehtib põhilistele põllumajandussaadustele, tähtsamatele ravimitele, postiteenustele. Ka arstiabi, haridus, kunst ja kultuur, sport, teadusuuringud, panga- ja börsiteenused, rahvusvahelised transporditeenused, eksport on VAT-kohustuseta.
    Aktsiis arvestatakse protsendina kas kauba tootjahinnast või imporditud kauba tolliväärtusest. Aktsiisi tuleb maksta mootorikütuselt ja -õlidelt, autodelt, tubakalt, alkoholilt, mõnedelt elektrikaupadelt, parfümeerialt, mänguautomaatidelt, plastikpakenditelt, gaasirelvadelt ning veesõidukitelt.
    Omandimaksud:
    - kinnisvaramaks: 0,1% hoone hinnast;
    - põllumajandusmaks: 2% põllumajandusliku tootmishoone hinnast ning kindlaksmääratud tasu ühe ruutmeetri põllumajandusliku maa eest;
    - metsamajandusmaks: ruutmeetri eest ja sõltub metsa väärtusest.
    Ettevõtte tulu maksustatakse ainult selles riigis, kus ettevõte paikneb.
    Erandiks on allettevõtted teises riigis, mille kohapealt saadavat tulu on võimalik maksustada eraldi.
    1994. a kinnitas seim erimajandustsoonide seaduse, ergutamaks majandustegevust ja investeeringuid väiksema tööhõivega või monofunktsionaalsetes piirkondades.
    Kogu erimajandustsoonile ettenähtud toimimise ajast on ettevõte kuni pool aega vabastatud tulumaksust. Ülejäänud ajal tuleb maksta 50% tulumaksu.
    Lihtsustatud on kinnis- ja vallasvara müük. Ettevõte on vabastatud kinnisvaramaksust ning käibemaksust, kui kaup on valmistatud erimajandustsoonis ning müüdud Poolas.
    Hetkel tegutseb Poolas kaheksa erimajandustsooni.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.