• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 03.11.97, 00:00

Poola

Poola täidesaatvat võimu esindab nii president kui ka ministrite nõukogu, mida juhib peaminister. Riigipea on president Aleksander Kwasniewski. Seadusandlik võim on kahekojaline: seim (460 kohta) ning senat (100 liiget).
- SKT ühe elaniku kohta: umbes 3200 USA dollarit (1996). SKT kasv 6,5% (1996), 6% (1997 prognoos);
- raha: Poola zlott. 1 PLN = ca- 4,2 Eesti krooni (1997 september). Seaduse järgi tohib sisemaiseid ülekandeid ning arveldust teha ainult zlottides;
- keskmine brutopalk: 1191,5 zlotti (1997 juuli);
- inflatsioon: 13,0% (1997 prognoos);
- registreeritud tööpuudus: 11,0% (1997 august);
- tööstus annab üle poole ühiskonna koguproduktist, millest umbes 30% moodustab masinaehitus, sh autotööstus (üle 7%), keemia- ja tekstiilitööstus (10%), energeetika (15%) ning elektrotehnika- ja elektroonikatööstus (6%). Suur osa on toiduainetetööstusel (24%).
Poola tööstust iseloomustab kõrge kapitalivajadus ja pidevalt suurenev välisosalus;
- põllumajandus, kus töötab umbes 20% rahvastikust, annab umbes 7% SKTst. 60% territooriumist on haritav maa.
Poola peamine kaubanduspartner on Saksamaa (1/3 kogu väliskaubandusest). Suurimad investorid on Itaalia ja USA.
Poola külgetõmbe põhjustena on välisinvestorid nimetanud järgmisi aspekte:
- kiirelt arenev majandus, suur turg ning potentsiaal;
- väga hea geograafiline asend -- Euroopa keskel, ida-lääne ning lõuna-põhja vahele jäävatel transiiditeedel, juurdepääs merele;
- tugev tööstuslik baas ja traditsioonid, tooraine ja maavarade olemasolu;
- tööjõu suhteliselt kõrge haridustase ning soodne hind;
- soodne ja stabiilne keskkond majandustegevuseks, sisepoliitilised muudatused majanduse arengut praktiliselt mõjutanud pole, korralik seadusandlik baas ning investeeringute kaitse;
- stabiilne välispoliitiline keskkond, hästi reguleeritud suhted naabritega ja lepinguline baas;
- kõrgete tollide ja turukaitse mehhanismide tõttu võimalik ligipääs ainult investeeringute kaudu.
Välisfirma võib vabalt, ilma eriloata, pärast kõikide nõutud maksude tasumist oma auditeeritud finantsaruande järgi teenitud aastatulu ulatuses välisvaluutat Poolast välja viia.
Piiranguid ei tehta ka aktsiamüügist saadud tulu, dividendide või ettevõtte likvideerimise korral makstud kompensatsiooni riigist välja viimisel. Raha ja kapitali liikumist reguleerib Poolas valuutavahetusseadus.
Seadus kaitseb välisinvesteeringuid eksproprieerimise ja natsionaliseerimise eest. Investeeringute kaitse ja soodustamise leping on sõlmitud ka Eestiga.
- füüsilisest isikust ettevõtja;
- ühistu;
- täisühing;
- usaldusühing;
- osaühing (Sp. z o.o- .);
- aktsiaselts (S.A- .);
- riigiettevõte.
Levinumad on osaühing ja aktsiaselts (miinimumkapital vastavalt 4000 ja 100 000 zlotti).
Välisinvestorid võivad tegutseda järgmisel viisil:
- asutades ettevõtte esinduse;
- asutades täielikult välisomanduses oleva osaühingu või aktsiaseltsi;
- ühisettevõttena ühe või mitme Poola ettevõtjaga kas:
- asutades ühise aktsiaseltsi või osaühingu;
- ostes olemasoleva ettevõtte aktsiaid. Maksusüsteem
Ettevõtte tulumaks: nominaal 38% netotulult. Seadusega ette nähtud maksusoodustused või -vabastus mõnedes valdkondades (põllu- ja metsamajandus, tehnoloogia väljatöötlus, invaliidide tööjõudu kasutavad ettevõtted, ekspordile orienteeritud ettevõtted).
Sotsiaalkindlustusmaks: 48% palgafondist, mis läheb sotsiaalkindlustuse fondi (ZUS). Maksu maksab üldjuhul ettevõte ning seda ei arvestata üksikisiku brutopalga sisse.
Üksikisiku tulumaks:
- 20% makstakse aastaselt sissetulekult, mis ei ületa 20 868 zlotti;
- 32% kuni 41 736zlotiselt sissetulekult;
- 44% üle 41 736zlotiselt sissetulekult.
Tulu dividendidelt maksustatakse 20 protsendiga ja ei ole sõltuv teistest sissetulekuallikatest. Tulu kinnisvaralt maksustatakse 10 protsendiga.
Käibemaks (VAT):
- üldine määr 22%;
- alandatud määr 7% põllumajanduse, metsatööstuse ja tervishoiuga seotud kaupadele, laste- ja toidukaupadele, enamikule teenustele, ehitusmaterjalidele ning ehitustöödele.
- 0-määr või maksuvabastus kehtib põhilistele põllumajandussaadustele, tähtsamatele ravimitele, postiteenustele. Ka arstiabi, haridus, kunst ja kultuur, sport, teadusuuringud, panga- ja börsiteenused, rahvusvahelised transporditeenused, eksport on VAT-kohustuseta.
Aktsiis arvestatakse protsendina kas kauba tootjahinnast või imporditud kauba tolliväärtusest. Aktsiisi tuleb maksta mootorikütuselt ja -õlidelt, autodelt, tubakalt, alkoholilt, mõnedelt elektrikaupadelt, parfümeerialt, mänguautomaatidelt, plastikpakenditelt, gaasirelvadelt ning veesõidukitelt.
Omandimaksud:
- kinnisvaramaks: 0,1% hoone hinnast;
- põllumajandusmaks: 2% põllumajandusliku tootmishoone hinnast ning kindlaksmääratud tasu ühe ruutmeetri põllumajandusliku maa eest;
- metsamajandusmaks: ruutmeetri eest ja sõltub metsa väärtusest.
Ettevõtte tulu maksustatakse ainult selles riigis, kus ettevõte paikneb.
Erandiks on allettevõtted teises riigis, mille kohapealt saadavat tulu on võimalik maksustada eraldi.
1994. a kinnitas seim erimajandustsoonide seaduse, ergutamaks majandustegevust ja investeeringuid väiksema tööhõivega või monofunktsionaalsetes piirkondades.
Kogu erimajandustsoonile ettenähtud toimimise ajast on ettevõte kuni pool aega vabastatud tulumaksust. Ülejäänud ajal tuleb maksta 50% tulumaksu.
Lihtsustatud on kinnis- ja vallasvara müük. Ettevõte on vabastatud kinnisvaramaksust ning käibemaksust, kui kaup on valmistatud erimajandustsoonis ning müüdud Poolas.
Hetkel tegutseb Poolas kaheksa erimajandustsooni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele