Püssihirm

Püssihirm sunnib Kuusalu vallavalitsust maareformiga kiirustama. Aerofoto järgi omandit jagades loodetakse takistada riiki Tapa--Tõõrakõrve alale kaitseväe õppevälja rajamisel. Valla tulevikku nähakse turismi arendamises ning sõjaharjutustega ei osata seda siduda.

Tõrjunud kaitseväe Eesti ainukeselt keskpolügoonina välja ehitatud alalt -- Aegviidu polügoonilt, lootsid kuusalulased militaristidest igaveseks vabaneda. Valiku langemine puutumatule Tapa--Tõõrakõrve alale mõjub neile ?okeerivalt. Küllap ei tule ärevusse aetud inimestel pähe küsida, miks vallaametnikud maareformiga seni viivitasid. Munitsipaalsete pidurduste ja kiirenduste taga on sageli olnud raskesti tõestatavad ametnike erahuvid.

Õigusjärgsed omanikud pole õppeväljaga rahul, sest ei usuta riigipoolset õiglast kompenseerimist. Protestiaktsioone õhutaval maardulasel Sille Laisaarel pole Tõõrakõrve kandist unustamatuid lapsepõlvemälestusi, sest kaks sealset kinnistut kuulusid tema abikaasa esivanematele. Ta annab endale aru, et polügooni alla jäävatelt maadelt ja metsadelt võiks riigi käest saada paremat hinda kui vabalt turult. Kuna suurem osa õigusjärgseid omanikke on vaesed nagu ilmselt Laisaargi, pole neile jõukohane advokaati palgata. Seetõttu valivad nad oma õiguste eest seismiseks odavama, kuid vaevalisema tee -- piketid ja protestikirjad. Argumenteeritud juriidilist vaidlust hakkab asendama pisaraterohke hala ja emotsionaalne sõim kaitseväelaste aadressil. Kaitseväelased ei otsusta õppevälja asukoha üle ega saa polügooni maade ja metsade uuteks omanikeks.

Välkmaareform võib aidata riigiga kauplemisel, kuid sellele järgneb pikk ja kurnav omavaheline piiritüli. Ennustamiseks pole vaja lugeda Tammsaaret -- esimene omandimõrva ohver maeti alles hiljuti. Püssihirm sunnib välkreformis kahtlema.