Riigikohtu kolleegiumite vastuolud

Tsiviilkolleegium ei suutnud teha otsust Yens Marsen Lutheri ja Ülo Pärnitsa kohtuvaidluses, sest leidis, et see läheks vastuollu kriminaalkolleegiumi otsusega, millega ajakirjanik Enno Tammer tema vastu algatatud kriminaalasjas süüdi mõisteti.

Tänavu augustis, arutades oma suhtumist Tammeri poolt Vilja Laanaru suhtes kasutatud väljendisse «rongaema», jõudis kriminaalkolleegium seisukohale, et isikut on võimalik alandada kas faktiväitega või väärtushinnanguga. Lisaks leidis kriminaalkolleegium, et neil juhtudel, mil au on alandatud väärtushinnanguga, puudub Eestis isikul tegelikult võimalus enda au kaitsmiseks tsiviilõiguslike vahenditega. Seega on kriminaalkolleegiumi meelest isikul võimalik taotleda oma au kaitsmist vaid kriminaalõiguslike vahenditega, taotledes erasüüdistusasja algatamist kriminaalkoodeksi järgi.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on Lutheri ja Pärnitsa vaidlust arutanud kahel korral, viimati oktoobri lõpul oma täiskoosseisus, kes leidis, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel on isikul oma au kaitsmine võimalik ka juhul, kui tema au on teotatud väärtushinnanguga. Õigusliku hinnangu sellele, kas au on teotatud väärtushinnanguga või faktiväitega, annab kohus.

Lutheri esindaja vandeadvokaat Viktor Kaasik avaldas arvamust, et tsiviil- ja kriminaalkolleegium ei pruugi jõuda ühisele seisukohale ning et ilmselt jõuab see välja riigikohtu üldkogu ette.