Väärtpaberiturgude kriis võib laieneda

Ülemöödunud nädal oli USAs halb, möödunud nädal aga lihtsal kohutav. Peale Hongkongi börsi uut järsku langust esmaspäeval järgnes ahelreaktsioonina langus kogu maailmas. USAs tähendas see börsiajaloo suurimat kukkumist, mille käigus kolme suurima turu kauplemine peatati kahel korral. Ehkki teisipäeval turg reaktsioonina tõusis (ajaloo suurim punktitõus), ei viinud see n-ö surnud kassi hüppamine kuskile ning järgnevatel päevadel pöörasid hinnad taas nina alla. Turgude volatiilsus oli tohutu ning käibed ennenägematud -- kolmapäev tõi kaasa ka käiberekordi 1,2 miljardi aktsiaga. Kõige rängemalt said kannatada ekspordi suure osaga suurfirmad, eriti aga arvutitööstus ja teised tehnoloogiaettevõtted.

Ebakindlus olukorra suhtes Aasia turgudel viis esmaspäeval Stockholmi alla üle 4%. Teisipäeval järgnes Dow mõjul lausa vabalangemine, kus indeks oli hetkeks miinuses koguni 11%. Õhtul laekus aga informatsioon USA turgude tugeva avanemise ja järgneva tõusu kohta, mis päeva päästis (-4,33%). Sellele järgnes kolmapäeval kiire tõus ning nädala lõpul hakkasid hinnad stabiliseeruma. Suurimate kaotajate hulgas oli Ericsson, kuna teine turuliider Astra pidas langusele vastu üllatavalt hästi. Ehkki turule laekus mitmeid tugevaid 9 kuu aruandeid, ei pööratud neile üleüldiselt närvilises õhkkonnas suuremat tähelepanu, mis perspektiivis võib anda põhjust hindade mõningaseks tõusuks. Reedene kauplemissessioon oli pühade eel lühendatud ning olulisi sündmusi ei toimunud.

Soomlased on viimastel kuudel esirinnas olnud -- enne teistest kiirema tõusuga, möödunud nädalal siis vastavalt topelt kiirema langusega. Kui esmaspäeval astus Helsingi sama sammu teiste Euroopa börsidega, siis teisipäeval jäi USA tõusule reageerimise aega lühikeseks ning hoolimata hilisest tõusust kaotas HEX päevaga üle 8%. Nädalatagusest life-high'st oli kadunud 15,06%. Ka järgmiste päevade reaktsioonid olid idaeuroopalikult ägedad ning vaid reedeõhtune tõus päästis nädala kahekohalistest kaotusnumbritest. Läbi nädala tegi Nokia 65--70% börsi käibest ning oli ka suure volatiilsuse põhisüüdlasi. Neljapäeval avaldatud 9 kuu tulemused olid tugevad, kuid müüginumbrid Aasia turgudel langesid ning see mõjus hindu alandavalt.

Üle-eelmise nädala ?okk oli tühiasi võrreldes möödunud nädala alguses toimunuga. Turg langes kaks päeva ning teisipäeval oli RTS-süsteem kella 13ni üldse suletud. Teisipäevaks jõudiski turg põhja -- nelja päeva kogukaotus oli 28,63%. Kolmapäev tõi küll tubli tõusu, kuid nädala lõpp viis hinnad taas alla. Suurima löögi all olid taas turuliidrid ÜES ja Lukoil. Ärilised probleemid lisasid hoogu ka Norilski Nikli ja Kamazi langusele. Vene turg on tugevalt seotud USAga ning eeldades jätkuvat nõrkust üle-lombi-turgudel, pole midagi head oodata ka Venemaal, mis praeguses seisus on enam vastuvõtlik halbadele uudistele. Lähipäevadel on kauplemine ilmselt tagasihoidlik, kuna Vene settlement-süsteemid on nädala hiigelkäivetest ülekoormatud ja tegijatel pole oma seisudest ülevaadet.

Läti turg alustas nädalat tugeva tõusuga, ent investorid olid ettevaatlikud. Maaklerite väitel jätkasid Eesti investorid müüki, kuid juba rahunevas tempos. Tallinna börsi uuele rängale kukkumisele seetõttu kolmapäeval eelmise reedega võrreldavat elavat reaktsiooni ei järgnenud, ehkki turg langes suhteliselt tugevalt ja maaklerite kommentaarid olid rasvaselt mustades toonides. Küllaltki närviline turg jäi nädalaga lõpuks siiski plussi koguni 6%, kuid eelmise neljapäevaga võrreldes on tulemuseks langus üle 6%. Suuremaid hinnamuutusi turul oodata ei ole -- lääne investorid on enamasti turult lahkunud ja lähemal ajal arenevaid turge vaadata ei söanda, Eesti investorid on hädas koduse likviidsuskriisiga ja seetõttu on värske raha turule visa tulema.

Nädal algas Leedu börsil kahepäevase tõusuga, mille järel hinnad mõnevõrra stabiliseerusid. Põhinimekirjas olid nädala alguses tegijateks pangad ja Roki?kis. Lisanimekirjas koondus põhitähelepanu energeetikaaktsiate, Leedu Energia ja Mazeikiai Nafta ümber. Litin tõusis nädalaga 1,58% ning Litin-A 1,5%. Reedese languse eelse tasemega võrreldes kaotasid indeksid vastavalt 4,69 ja 1,82%. Seega pääses Leedu globaalsest kriisist naaberturgudega võrreldes suhteliselt kergemalt. Järgnevate nädalate suunda prognoosides tuleb arvestada samu tegureid kui Lätiski -- välisinvestorid on visad arenevatele turgudele naasma, kuni Kagu-Aasia kriis ja selle Lõuna-Ameerikasse laienemise oht püsib, seetõttu pole kiiret hinnatõusu oodata.