4 november 1997

Õpipoisiajad hakkavad ümber saama

oktoober 1997

- Ei läinudki väga palju aega, kui majanduse ebastabiilsuse ja ülekuumenemise pärast muretsejate kurjad ennustused tasahaaval tõeks hakkasid minema. Päris häda siiski ei tulnud ning esimene tõsist avalikkuse tähelepanu pälvinud kroonikukutamise katse lõpeb kenade intresside laekumisega siinsete pankade arvetele. Ka likviidsuskriis pole suutnud pankadele seni tõsist kahju tekitada, pigem oli mõju kainestav. Pangad lasid kummi lõdvaks Probleemide allikaks oli just pankade lõdva laenupoliitika toel paisunud tarbimis- ja börsimull. Kui panga juhtivtöötaja tunnistab, et väljaantud elamispinnalaenudest umbes pool suundus tõenäoliselt börsile, siis on selle panga töökorralduses midagi tõsiselt katki. Muidugi oli taolise laenupoliitika taga järsult tihenenud konkurents pankade vahel, kuid see ei saa olla vabandus.- Börsibuumi puhusid pangad ka seal ise osaledes ning seegi suurendab kogu süsteemi tundlikkust. On ju teada, et kõigi pankade provisjoneerimiskombed pole sarnased, kust muidu saaks omanikele imekasumeid välja pigistada. Paraku on nii, et Eesti majandussüsteemis, kus riigi sekkumisvõimalused on äärmiselt piiratud, peavad pangad arvestama, et neist sõltub enam kui vaid omanike heaolu.- Samas on tänavu toimunud rida positiivseid arenguid. Samal ajal kui tarbimisbuum kahtlemata toetas importi ja sel moel ohtu tasakaalule suurendas, on tootmine ning eksport samuti tugevnenud ning isegi kiiremini. See annab lootust, et tarbimisbuumi edukal tõrjumisel asendab viimasest tõugatud ülikiire majanduskasvu tootmise suurenemisest tõugatud mõnevõrra stabiilsem kasv. Siin tuleb muidugi arvestada, et mistahes fiskaalne või rahanduslik püksirihma-pingutamine jahutab teatud määral ka tootmist.- Ka rahasüsteemi lollikindlust tõestas hiljutine kriis hästi, pidades suhteliselt valutult vastu isegi paanika elanikkonna seas. Arvestades rahvusvahelistel turgudel taastekkinud hoiakut arenevate turgude suhtes on see teadmine üsna rahustav, kuna sarnaseid valuutaspekulatsiooni katseid saab lähiajal ilmselt veelgi näha.- Seda enam tuleb antud hoiatust tõsiselt võtta. Õnneks tundub, et nii Eesti Pangas kui rahandusministeeriumis on seda tehtud.- Nagu öeldud, on riikliku sekkumise võimalused üsna napid. Seda meeldivam oli üllatus, kui järgmise aasta riigieelarvest harva kaugemale mõtlev rahandusministeeriumgi omapoolsete ideedega välja tuli. Tuleb muidugi arvestada, et vastava kvartali maksebilanssi lööb 500 miljoni krooni väljavool tõsise augu ning maksebilansi defitsiit käriseb veelgi suuremaks, loodetavasti küll ajutiselt.- Ka Eesti Panga võetud meetmed on suunatud eeskätt ringluses oleva rahamassi vähendamisele ning hoogsa laenuraha sissetoomise piiramisele. Ka need meetmed võivad lähemas perspektiivis maksebilansi defitsiiti suurendada, kuna mõjutavad negatiivselt kapitalikontot.- Pankade kasumitele avaldavad need meetmed ilmselt tagasihoidlikku mõju, küll aga suurenevad laenu- ja liisinguintressid, mis mõjutavad ühtviisi valusalt nii laenuraha eest Kanaari saartel käijaid ja börsispekulante kui tootmiseks vajaliku sisseseade ostjaid.- Seega nõuab sekkumine tundlikku kätt, et troopilisest majanduskeskkonnast mitte Lapimaale sattuda.

Hetkel kuum