Unibankal hea kasum

Unibanka puhas intressimarginaal on langenud 1996. a lõpu 10,6 protsendilt 5,9-le 1997. a septembri algul. Unibanka esimene kolmeaastaste eurovõlakirjade emissioon, mille suurus oli 30 mln USD ja intress libor+0,7%, oli edukas ning parandas oluliselt panga positsiooni kohalikul laenuturul.

Unibanka on ka edukalt asunud tegutsema investeerimispanganduses, olles Riia börsi juhtiv maakler. Arvestades börsi kasvutempot ja -potentsiaali, annab see Unibankale ka tulevikuks hea väljavaate suurendada jätkuvalt mitteintressitulusid.

Unibanka septembrikuu kasum oli üle ühe miljoni lati ja kavandatud 6,7 mln latine aastakasum on saavutatav.

Arvestades Unibanka juhtivat turupositsiooni ja suurust on tal hea võimalus osaleda Läti panganduse kiires arengus või seda isegi juhtida. Hoolimata sellest, et Unibanka aktsiad näivad praeguses turusituatsioonis oma 15,5 p/e suhtega ülehinnatud, kui võrrelda teiste Balti pankadega, on need pikemaajalise investeeringuna igati atraktiivsed.

Pangandus on Balti riikides olnud kõige kiiremini kasvav majandusharu. Lätis on kommertspankade koondbilansimaht kasvanud keskmiselt 30% aastas. 1995. a algupoole panganduskriis korrastas oluliselt kohalikku pangandusmaastikku. Panganduse kiiremat arengut on pidurdanud ka Läti riigi tõsine eelarvedefitsiit aastatel 1994--1996, mis hoidis kodumaised intressimäärad kõrgel ja pärssis oluliselt pankade laenamist erasektorile. Olukord muutus pärast mitme välispanga tulekut Läti turule ja eelarvepoliitika muutmist 1996. a ja 1997. a esimesel poolel. See langetas oluliselt intressimäärasid, sundides pankasid oma varade struktuuri muutma.

Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga kasvas Läti pankade väljastatud laenude kogusumma varadest kiiremini ehk vastavalt 34 protsenti ja 31 protsenti. Siiski moodustavad laenud vaid 27 protsenti pankade bilansist. Eestis ja Leedus on vastav näitaja 55% ja 54%.