Pärast nädalaid väldanud möllu seisavad endiselt tugevana valuutad, mille vastu rünnakud sooritati. Näiteks tuuakse Hongkongi dollar, Argentina peeso ja Eesti kroon.
Neid valuutasid ühendab see, et valitsused ei seisa spekulatiivsete rünnakute ajal «kiusatuse ees rumalusi teha», kuna valitsuse tegutsemisvabadust piirab valuutakomitee süsteem, kirjutas The Wall Street Journal.
Valuutakomitee süsteem korrigeerib automaatselt rahapakkumist. Äärmuslikus olukorras, nii nagu Hongkongis viimasel kahe nädala jooksul, võib see viia lühiajalised intressimäärad järsult üles.
Surve Hongkongi dollarile oli väga suur ja viis üleöölaenude intressimäära 300 protsendini ning vallandas languse aktsiaturul. Hongkong ei andnud aga järele ning kohalik dollar jäi püsima.
Eesti keskpangapoliitika osakonna asejuhataja Andres Sutt kinnitas spekulatiivsete rünnakute ajal, et Eesti krooni kursis ei muutu midagi. Sama kinnitasid oma valuuta kohta Hongkongi rahandusminister Donald Tsang Yam-kuen ja Argentina president Carlos Menem.
Keerulistel aegadel võib sageli kuulda soovitust valuuta devalveerida, et riigi konkurentsivõimet parandada, märgib Wall Street Journal. Ajaloost ei ole siiski teada palju näiteid, kus mõnel riigil oleks õnnestunud end jõukaks devalveerida.
«Oma valuuta kaitsmine võib turgu raskelt tabada, kuid valuutakursi vabastamine on kui vanni eest korgi tõmbamine, kust kõik välja voolab.» Siin on heaks näiteks Tai ja Malaisia, kus aktsiahinnad on aasta algusega võrreldes kukkunud poole võrra.
Ajalugu on näidanud, et monetaarpoliitika juhtimine ei ole alati lahenduseks ning et selle liiga liberaalne kasutamine on vallandanud majanduskriisid. Siin sobivad näiteks 1920. aastate Saksamaa, sõjajärgsed Brasiilia ja Argentina, 1960. ja 1970. aastate Suurbritannia.
Hongkong sidus oma valuuta dollariga 1983. aastal ning Argentina tegi sedasama 1990. aastate alguses.
Valuutakomitee süsteem on maailmas praegu haruldane, kuid selle populaarsus võib tõusta, kui maailma riigijuhid näevad, kui hästi selline süsteem aitab survele vastu seista. BNS
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele