Elektrijaamad konkursile

Juunis valminud ASi Narva Elektrijaamad äriplaani on Eesti valitsus ja NRG Energy teineteisele veeretanud kui kuuma kartulit. Tuleval kolmapäeval läkitatakse üle Suure Lombi järjekordne viisakuskiri.

Äripäeva arvates tuleb ühisfirma moodustamise äriplaan kõrvale heita ning Eesti ja Balti elektrijaam eraldi ja avalikult erastada, eelistamata USA energeetikafirmat NRG Energyt teistele investeerijatele.

Praegu ei oska keegi öelda, kui suur on nende jõujaamade turuväärtus. NRG pakub 49% ASi Narva Elektrijaamad aktsiate eest üle 900 miljoni krooni, mis on ligilähedane audiitorfirma Price Waterhouse antud Narva elektrijaamade väärtusele. Majandusministrit nõustava energeetikanõukogu liige Arvo Ots arvab, et hind on umbes 24,8 miljardit krooni ehk ligi 25 korda kõrgem.

Elektrijaamade tegelik hind on võimalik välja selgitada ainult avaliku konkursi teel.

NRGga uue äriplaani tegemise kasuks räägib eeskätt kiirus, kui detailides kokkuleppele jõutakse. Teiseks garanteeritakse seni suurim investeering Eesti majandusse -- umbes 3,5 miljardit krooni.

Paraneks Eesti maine USA silmis, mille asevälisminister Strobe Talbott Eesti valitsust koguni lubadustest kõrvalehoidmise pärast taunis.

Jaamade põhjendamatu konkursita erastamine halvendaks aga Eesti mainet teiste riikide investorite silmis, sest seni on erastamine kulgenud läbi avalike enampakkumiste.

NRG üks eelis näiteks Soome Imatran Voima ja Rootsi Vattenfalli ees on see, et tegemist on erafirmaga. Viimaste, sisuliselt riiklike ettevõtete puhul võib erastamise kui sellise küsimärgi alla seada. USA ühe juhtiva eraenergeetikafirma tulek Kirde-Eestisse tervendaks konkurentsi kogu kavandatava Balti energiaringi piirkonnas ning oleks omalaadne julgeolekugarantii.

NRGd eelistades peab arvestama soodustustega, mida monopoolne ühisettevõtte praegu ja edaspidi nõuab. Samuti ühisettevõtte teel erastatud tubakavabriku Leek saatus hoiatab, et ühel hetkel vastuseisu kohates võib eeliseid juba iseenesestmõistetavaks pidav välisinvestor lihtsalt n-ö poe sulgeda.

Uuele läbirääkimistevoorule minek tegelikult kahandab NRG ajalist edu. Selle kahe kuuga, mis kulub järjekordse vastuse saabumiseni, suudaks erastamisagentuur juba enampakkumise ette valmistada.

Äriplaanis olev investeering on küll märgatava suurusega, kuid konkurentsivabalt NRG dikteeritud. Peale aktsiate turuhinna selguks avalikul enampakkumisel tõenäoliselt, et mõni teine firma või NRG ise oleks nõus Eesti energeetikasse rohkemgi raha paigutama.

Lisaks IVO-le ja Vattenfal-lile on elektrijaamade vastu huvi üles näidanud Saksa Preussen Elektra, USA Duke Energy ja ka Eesti ettevõtjad.

Toimetuse hinnangul tuleks Balti ja Eesti elektrijaam erastada eraldi. See lõhuks elektritoomises valitseva monopoli, mis ASi Narva Elektrijaamad loomisel säiliks. Enne peaks tühistama veel ka erinormi energiaseaduses, mille kohaselt riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kantud elektrijaamade baasil asutatud äriühingutes säilikse riigi osalus aktsiakapitalis vähemalt 51%. Omandisuhete kaudu ettevõtte või terve majandusvaldkonna reguleerimine ei ole elektritarbijatele kasulik, sest see soosib monopoli säilimist.

Kõigile avatud enampakkumise kaudu jätkaks Eesti hiljutise merelaevanduse erastamisega alanud infrastruktuuriettevõtete erastamist ja kinnitaks kõige paremini maailmale, et vastupidiselt viimasel ajal levinud arvamusele pole meie erastamispoliitikas pööret toimunud.