Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avalikult kinnised
Tublid poisid! Hansaaeg Eestis on vahetatud Ühisajaks. Ühispank, mille juhtide aastataguseid jutte Eesti suurimaks pangaks saamisest kuulati muigega suunurgas, möödus oktoobris bilansimahult Hansapangast ning teenis ligi kaks korda enam kasumit. Kuid enne ülevoolava kiidukõne jätkamist tekib mul küsimus, kuidas ikkagi on paari viimase kuuga toimunud see imepärane tähelend?
Pangad avaldavad börsil täpselt seda, mis on pangale kasulikum. Tahan võrrelda Ühispanga oktoobri bilanssi septembri lõpu seisuga. Kuid võta näpust, kirjeldatud on erinevaid asju. Mis on üle miljardi krooni ulatuvad «muud finantsinvesteeringud» ning millise septembri bilansi kirjega ma seda võrrelda saaks? Üks, mis kindel, Ühispanga oktoobri tegemistest ei saa ma ainult börsilehekülge jälgides suurt midagi teada.
Tuleb kohe tõdeda, et ka teised pangad avaldavad börsil bilansse, millel investorile mingit olulist informatsiooni pole pakkuda. Tõsi, vähemalt pole nad võrreldes septembri kohta avaldatuga oma tüüpvormi muutnud, seega on vähemalt kuude näitajad võrreldavad.
Kuid kui teil juhuslikult tuleb soov eri pankade mõningaid andmeid omavahel võrrelda, visake see mõte peast. Rääkimata sellest, et tavainimene ei oska neist üllitistest midagi välja lugeda, saavad isegi teiste pankade inimesed teha konkurendi kohta vaid ebamääraseid vihjeid. Ometi teevad nad ju raha samade reeglite järgi samas finantskeskkonnas.
Börs võiks kehtestada pankadele konkreetsed nõuded bilansi avaldamisel. Aluseks võttes näiteks Eesti Panga avaldatavad pankade lühibilansside read. Või tahaks keegi peale pankade jätkata moel, kus vastavalt vajadusele saab aktsionäridele avaldada börsil ikka seda, mida pank tahab, mitte seda, mis tegelikult toimub?