Vastuolud OPECis

Juba mitu nädalat kestnud Lähis-Ida kriis on toornafta hinnad väga kõikuvaks muutnud. Barreli hinna pooledollariline kõikumine on saanud pea igapäevaseks nähtuseks. Esialgu kardetud kiiret hinnatõusu siiski ei ole järgnenud. Jälgitakse Iraagi ja ÜRO vastasseisu ning oodatakse selle lahendust. Bagdadi vastuseis ÜRO vaatluslendudele võib viia maailmaorganisatsiooni poolt sanktsioneeritud nn nafta-toiduainete-vastu-lepingu pikendamisest keeldumiseni. Iraagi naftaekspordi luba kehtib detsembrini. Kuigi nafta kogus, mida Iraak ekspordib (600 000 barrelit ööpäevas), ei ole globaalses mõttes märkimisväärne, mõjuvad taolised naftatarnete katkestused turule pärssivalt.

Määramatus naftaturul on nii suur, et olulist mõju ei ole sellele avaldanud Kagu-Aasia finantskriis, ja mis veel üllatavam, ka Saudi Araabia õliministri Ali Naimi ettepanek tõsta naftaeksportijate organisatsiooni (OPEC) ekspordikvoote järgmisel aastal üheksa protsendi võrra.

Uute kvootide järgi tõuseks naftaeksport OPECi maadest 27 mln barrelini päevas. OPECi liikmete suhtumine ettepanekusse on erinev. Kõige rohkem võidab Saudi Araabia ise. Eksport kasvaks 640 000 barreli võrra 8,64 mln barrelini, mis on 400 000 barreli võrra suurem riigi tegelikust ekspordimahust. Nimelt ei pea naftakartelli liikmed ka ise juba pikemat aega oma kokkulepetest kinni ning ekspordivad kokkulepitud limiitidest enam. Ettepaneku põhjuseks on maailma suurima eksportija Saudi Araabia turuosa vähenemine viimase kolme aasta jooksul poole protsendi võrra -- 11,1 protsendini.

Kvootide tõstmise vastu on aga Liibüa ning Venezuela. Vastuolud on ilmselt väga suured, sest 25. novembril algava OPECi tippkohtumise eelse ekspertide nõupidamise algus toodi viie päeva võrra ette.