Euroopa Liit ei ole rootsi laud

Visiidil Balti riikidesse kinnitas Euroopa komisjoni president Jacques Santer, et kui Luksemburgi tippkohtumisel komisjoni arvamus liikmekandidaatide kohta heaks kiidetakse, algavad Eesti jaoks läbirääkimised juba tuleval aastal. Läti ja Leeduga soovitab komisjon läbirääkimisi alustada niipea, kui selleks on täidetud vajalikud tingimused.

Ühinemine Euroopa Liiduga on katsumus kõigile liikmekandidaatidele, kuna väga lühikese aja jooksul tuleb riigi seadused viia vastavusse ELis kehtivate seadustega, nn acquis communautaire'iga. Acquis hõlmab kõiki Euroopa Liidus nelja aastakümne jooksul vastu võetud seadusi, konventsioone, rahvusvahelisi lepinguid ning Euroopa kohtu jurisprudentsi.

Acquis' kohaldamise nõue kehtestati esmakordselt 1973. a, mil tollase Euroopa majandusühendusega (EEC) liitusid Iirimaa, Taani ja Suurbritannia. Põhjuseks oli Suurbritannia käitumine, kes 1961. a esmakordselt oma liitumissoovist teada andes nõudis bloki seaduste osas olulisi erandeid.

Suurbritannia ei soovinud rakendada EEC ühist tariifi kolmandate riikide suhtes, kuna tahtis säilitada soodsad kaubandustingimused endiste Briti koloniaalvaldustega. Ka ei tahtnud britid nõustuda ELi ühise põllumajanduspoliitika (CAP) kõrgete hindadega, kuna kodumaised tarbijahinnad olid palju madalamad. Tulemuseks oli see, et riigi esimene ning ka teine, 1967. a esitatud liitumistaotlus lükati tagasi. Kolmandal korral, mida viimaks kroonis edu, oli Suurbritannia oma nõudmisi vähendanud, kuid bloki liikmesriigid hoolitsesid siis juba selle eest, et liituda soovijad acquis' aktsepteerimist enam vaidlustada ei saaks.

Esimesest laienemisringist peale on liikmesriigid kõigilt uutelt riikidelt nõudnud acquis'kohaldamist ilma erandite ja järeleandmisteta. Ei ole võimalik liituda üksnes osaliselt, valides vaid selle, mis meeldib, jättes muu kõrvale. Euroopa Liit ei ole rootsi laud, ühendusse kuulujad peavad õigluse tagamiseks järgima kõik samu reegleid.

Liitumisläbirääkimistel tähendab see, et maksimaalselt võib kandidaatriik taotleda teatud valdkonnas pikemat üleminekuaega, kuid ei enamat. Viidata siinkohal Taanile, kes sai võimaluse Euroopa rahaliidust välja jääda, ei ole õige. Taani oli siis juba liikmesriik ning võinuks blokeerida ELi lepingu ratifitseerimise. Kandidaatriik ei ole liikmesriigiga võrreldaval positsioonil.

Niisamuti ei ole kohane näide Suurbritanniast, kes ei nõustunud ühinema ELi sotsiaalhartaga. Ilma kompromissita Suurbritanniaga ei oleks teised liikmesriigid saanud sotsiaalharta sätteid rakendada.

EL ei ole kunagi sundinud kedagi liikmeks astuma. Riigid esitavad ühinemistaotluse ning nende vastuvõtmise otsustavad liikmesriigid. Seega on kandidaat läbirääkimistel suhteliselt nõrgal positsioonil. Nende lõppedes on aga riigil vaba voli otsustada, kas liituda või mitte. Norra näiteks on kaks korda ära öelnud -- 1972. ja 1994. a.

Samuti on riigil vaba voli liidust lahkuda. Näiteks korraldas Suurbritannia kaks aastat pärast EECga ühinemist liitu jäämise üle referendumi. Seni pole ükski riik liidust lahkunud, ehkki Taani alla kuuluv Gröönimaa lahkus 1982. a EECst.

Pärast liitumist on Eestil juba sootuks erinev positsioon: Eesti on liikmesriik, kellel on teiste liikmetega võrdsed õigused ja kohustused riigi suurusest sõltumata. Eesti võtab osa ELi poliitika kujundamisest, kus enim tähtsust on argumendi kvaliteedil, mitte häälte arvul. Eestil tuleks juba mõelda sellele, millisena ELi tahetakse näha pärast Eesti ühinemist.

Marie-Laurence Buisson õpetab TTÜs ELi institutsioone käsitlevat kursust. Enne töötas ta Euroopa komisjonis, kus osales liitumisläbirääkimistel Austriaga, ning Euroopa tööandjate föderatsioonis UNICE.