Õigusjärgse omaniku Juta Joonsaare sõnul oli mittetagastamise peapõhjuseks asjaolu, et tagastamisele kuuluv vara on linnale vajalik sotsiaalobjekt. «Olime kogu aeg seisukohal, et pärast tagastamist jääb polikliinik majja edasi. Tahtsime saada vaid rendiraha,» ütles Joonsaar.
1995. aasta jaanuaris otsustas Tallinna volikogu kanda Jaama 11 maja mittetagastatavate objektide nimekirja. Rahandusministeerium tegi omalt poolt samasisulise taotluse riigivalitsusele.
1995. aasta 22. augustil otsustas valitsus linnavolikogu taotluse ja rahandusministeeriumi ettepanekuga nõustuda. Korraldusele kirjutas alla siseminister peaministri ülesannetes Edgar Savisaar.
Omanikud kaebasid asja kohtusse ja valitsus tühistas 1996. aasta aprillis kohtu nõudel Savisaare poolt alla kirjutatud korralduse.
Õigusjärgsete omanike liidu juhatuse nõuniku Peeter Ploompuu sõnul andis valitsus selle aasta veebruaris uue korralduse, mille kohaselt jäeti omanikele tagastamata neile kuuluv vara kui linnale vajalik sotsiaalobjekt. Omanikud esitasid Tallinna halduskohtule kaebuse, milles leidsid, et hoone mittetagastamine on seadusevastane.
Selle aasta 31. oktoobril pidi Tallinna halduskohus arutama Nõmme polikliiniku küsimust, kuid enne kohtumenetluse algust tegi vandeadvokaat Viktor Kaasik ettepaneku, et loobub omanike esindajana kaebusest.
Rein Joonsaare sõnul tegi vandeadvokaat Kaasik omanikele kenasti selgeks, et küsimuse edasine lahendamine positiivse poole pealt on üsna lootusetu. «Meie kohtukulud oleks ulatunud ligi 60 000 kroonini,» ütles Joonsaar.
Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisgrupi juhi Eero Olanderi sõnul maksab Nõmme polikliiniku hoone ruutmeeter 4000--5000 krooni.
Nõmme haigla peaarsti Peep Põdderi sõnul on polikliiniku hoone suurus ligikaudu 3000 m². Hoone turuväärtus on seega 12--15 mln krooni.
Põdderi sõnul ei ole tal kavatsust hoonet erastada ja seeläbi kasu lõigata. «Jään seisukoha juurde, et kui hoones enam polikliinikut ei ole, tagastatakse see omanikele,» ütles Põdder.
«Pakkusin korduvalt omanikele polikliiniku eest raha, kuid omanike nõudmised aina kasvasid. Lõpuks jäid omanikud kõigest ilma, sest nende esindajad muutusid niivõrd ahneks,» ütles Põdder.
Joonsaare sõnul olid tal Ploompuu ja Kaasiku näol parimad esindajad ning tal ei ole neile midagi ette heita. «Kõik oli üks suur vale. Põdder pakkus küll raha, kuid ta ei kavatsenudki seda maksta, sest ta teadis kogu aeg, et hoonet kui sotsiaalobjekti ei tagastata. Põdderil pole mingit õigust mu esindajaid süüdistada. Nad tegid oma parima,» ütles Joonsaar.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele