• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liikluskindlustus ilmselt ei kalline

    LKFi peadirektor Veljo Tinn ütles, et liikluskindlustus annab tänaste hindade juures seltsidele kasumit, mistõttu pole keskmise hinna tõusu oodata, muutuma peaksid varasemast suurema kahjususega sõidukiliikide ja maakondade koefitsiendid.
    «Häirib kahjususe kasv taksode ja reisibusside osas, mõnevõrra on kahjusid rohkem ka vedukautodel,» ütles Tinn. «Piirkondadest on Tallinn ja Tartu jäänud eelmise aasta tasemele, Pärnu ja Sillamäe kahjusus on veidi ning S aaremaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa ja Jõgevamaa kahjusus oluliselt tõusnud.»
    Liikluskahjude keskmine tihedus on Tinni sõnul tänavu olnud 54 kindlustusjuhtumit 1000 kindlustuslepingu kohta ja keskmine väljamakse suurus 9873 krooni.
    Seni kehtivad liikluskindlustuse tariifid kinnitas valitsus 11. märtsil, tõstes liikluskindlustuse hinda keskmiselt seitsme protsendi võrra. Hiljem lisati kindlustuspreemiatele lepingu subjektist, objektist ja kestusest sõltumatu 26,5kroonine baastariif.
    Liikluskindlustust müüvad 14 kahjukindlustusseltsist 12. Ainsana pakub klientidele 5% hinnasoodustust Eesti Varakindlustuse AS.
    Eelmisel nädalal taotlesid konkurendid Eesti Varakindlustusele antud hinnasoodustuse pakkumise õiguse tühistamist, väites, et hinnasoodustuse aluseks olevad valitsuse dokumendid on mitmeti tõlgendatavad ja vastuolus kindlustusseadusega.
    Veljo Tinn ütles, et hinnasoodustust saab kohustusliku tasandusreservi arvel pakkuda kindlustusselts, mille tegevuskulud liikluskindlustuse müümisel on alla 15%.
    Kindlustusinspektsiooni peadirektori Ellen Ridaste seisukoha järgi ei tohi liikluskindlustuse tasandusreservi siiski soodustuste tegemiseks kasutada, sest tasandusreserv on mõeldud üksnes tegelike kahjude katmiseks.
    Leks Kindlustuse finantsdirektor Aarne Orav märkis, et tegevuskulude suurus on eriõiguste jagamise seisukohalt arusaamatu kriteerium. «Tegevuskulud on puhtalt raamatupidamisarvestuse küsimus ja neid saab näidata nii ja teisiti,» ütles Orav.
    Tinn ütles, et Leksi algatatud protest on tingitud ägedast turuvõitlusest. «Kui üks selts pakub 5% madalamaid hindu, siis lähevad sinna esmajärjekorras üle suured kliendid, kel on palju sõidukeid,» lausus Tinn. «Samas ei ole ühelgi seltsil keelatud ökonoomsemalt majandada.»
    Tinn rõhutas, et peale Eesti Varakindlustuse on hinnasoodustuse õigust taotlenud Ühiskindlustus. «Vaatasime nende majandusnäitajaid ja leidsime, et neile on vara sellist õigust anda,» lausus Tinn.
    Tinni sõnul ei ole välistatud, et tulevikus lastakse liikluskindlustuse tariifid hoopis vabaks ja kehtestatakse lihtsalt piirid, millest odavamalt ei tohi sundkindlustust müüa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.