Töötajast vabanemine

Töövõtja rikub ühepoolselt kohustusi,kui riisub tööandja vara ja materiaalseid väärtusi ja ei ole tekkinud kahju ise suuteline korvama, kuid selle väljanõudmine tsiviilkohtupidamise korras on vaevaline. Firmajuht peab majandusliku julgeoleku kaalutlustel kahju tekitanud inimesest vabanema, lõpetades temaga ühepoolselt töövahekorra.

Töölepingu saab lõpetada töötaja süüteo tõttu lähtuvalt töölepingu seadusest: töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel (TLS § 86 p 6); töötaja suhtes usalduse kaotamisel.

Seejuures on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel distsiplinaarkaristust määrates täpselt jälgima seadusega kehtestatud korda. Vastasel juhul lahendatakse küsimus töövaidluskomisjonis töötaja kasuks.

Töötaja distsiplinaarkaristus vormistatakse kirjaliku dokumendina, kuhu tööandja on kohustatud kandma järgmised andmed:

-- karistatava töötaja nimi;

-- süüteo toimepanemise aeg;

-- süüteo kirjeldus ja karistamisel arvesse võetud asjaolud;

-- milline karistus määrati;

-- dokumendi koostamise kuupäev;

-- karistuse määranud isiku nimi ja allkiri.

Töötajale määratud karistuse kehtetuks tunnistamine töövaidluses (töötajate distsiplinaarvastutuse seadus §11 «oluline rikkumine») lõpeb tavaliselt tööandjale töötaja tagantjärele tööle ennistamisega koos sellest tulenevate tagajärgedega.

Distsiplinaarkaristus rakendub päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja talle karistuse vormistas. Kui töötaja karistuse teatavaks tegemisel allkirja andmisest keeldub, peab tööandja võtma karistatava töötaja juuresolekul dokumendile, millega karistus on vormistatud, vähemalt kahe tunnistaja allkirja.

Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui tööandja seda nõuet ei täida, on ta kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega ja/või lõpparve kinnipidamisega viivitatud päeva eest.

Tööandja ja töötaja vaheliste suhete reguleerimisel on firma huvid hästi kaitstud, kui konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks võetakse kasutusele meetmed, mis eeldavad majandusjulgeoleku süsteemi sisseviimist, mis reglementeeriks firmasisest töökorrraldust lähtuvalt seadustest ning garnateeriks kinnipidamise sisekontrolli kehtestamisega.