Must november väärtpaberiturul sai läbi

Kõigi eelduste kohaselt on aktsiate hinnad Tallinna börsil languse põhja läbinud ja hakkavad vähehaaval kosuma. Möödunud nädalat alustas 19 börsisüsteemi enimkaubeldava aktsia sulgemishinna põhjal arvutatav ÄP indeks 571,78 punkti tasemel, tegi nädala esimesel kolmel päeval läbi enneolematult kiire tõusu ja lõpetas pärast väikest korrektsiooni neljapäeval-reedel nädala 18,65protsendiga plussis, 678,41 punkti tasemel.

Esmaspäevase ja teisipäevase enneolematu hinnaralli põhjuseid maksab otsida samast kohast, kust eelneva langusegi põhjuseid. Kohalikud investorid, kuuldes maaklerite kommentaare välisinvestorite kasvavast huvist ja pankade teateid sõlmitud laenulepingutest, jõudsid veendumusele, et nüüd on õige aeg hakata turule tagasi tulema. Esmaspäevane kiire tõus võimendus teisipäeval, mil suur hulk investoreid üritas liikuma hakanud rongi peale hüpata. Vaatamata kiirele tõusule jäi turg närviliseks ja ebastabiilseks ning üsna kiiresti asusid esimesed investorid kasumit võtma, tuues hinnad neljapäeval-reedel taas allapoole.

Üsna loogiliselt olid möödunud nädala suurimate tõusjate ja enimkaubeldud aktsiate seas pangasektori aktsiad. Nii käibelt (218,3 mln kr) kui tehingute arvult (1219) enimkaubeldud oli Tallinna börsi liideraktsia, Hansapanga aktsia. Investorite suurt huvi Hansapanga ja teiste liideraktsiate vastu saab seletada sellega, et olid need ju suurimad kaotajad eelmistel nädalatel ja ka turule naasvad välisinvestorid vaatavad eelkõige just likviidsemate aktsiate järele, mis lubab korralikku tõusu.

Hansa- ja Hoiupank rõõmustasid aktsiaturgu möödunud nädalal teadetega sõlmitud laenulepingutest. Aasta lõpuni jääva kuu jooksul peaksid need kaks panka tooma Eestisse koos eelmisel nädalal juba saabunuga kokku ca 1,4 mld kr laenuraha (Hansapank 800 000 kr ja Hoiupank 200 000 + 416 000 kr). Umbes samasse suurusjärku on hinnatud ka Eesti finantsturul haigutavat tühimikku. Igatahes muudab see olukorra rahaturul kindlasti stabiilsemaks ja rahulikumaks, mis avaldab positiivset mõju ka aktsiaturule. Kogu protsess võtab koos raha laekumisega veidi aega ja seetõttu on üsna realistlik maaklerite prognoos, et suuremaid liikumised jäävad siiski uude aastasse. Eelmist aastat meelde tuletades: siis tegid aktsiad jõuluajal vaatamata ennustatud rahulikule perioodile äärmiselt kiire tõusu.

Vahepeal ligi kuu aega vaid investorite emotsioonidest ja psüühikast lähtunud börs reageeris eelmisel nädalal taas ka ettevõtte majandustulemusi puudutanud uudisele. Veidi harjumatu olukord tekitas investorites segadust ja esmane reaktsoon sai pärast mõningast juurdlemist otse vastupidise reageeringu. Tegemist oli Rakvere lihakombinaadi aktsiaga, mis tegi pärast ettevõtte 10 kuu 15,5 mln kroonise kasumi teatamist järsu, 17,6protsendise hüppe 10,7 kroonile. Järgmisel päeval, kui Äripäeva artiklis viidati Rakvere LK tütarettevõtete suurtele kahjumitele, mis võivad ettevõtte konsolideeritud aruandes kasumi nullida, kukkus aktsia aga 25,2% ja lõpetas nädala 8,0 kr tasemel. Börsile saadetud üldsõnaline kommentaar investoreid veenda ei suutnud.

Sel nädalal saab selgeks, millised jäljed jättis must november börsil pankade kasumitele. Hansapank teatas, et tema kasum jääb ilmselt üsna nullilähedaseks, teised pangad konkreetseid avaldusi teinud pole. Üldiselt on turu ootused aga üsna tagasihoidlikud, mistõttu halbade tulemuste korral turu reaktsioon väga negatiivne ei tohiks olla.