Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas oleksite riigikontrolör?
Jah, ma olen presidendile nõusoleku andnud. Aga see, et ma Koonderakonda kuulun, kas seda saab võtta süüdistusena? Juhul kui ma asun riigikontrolöri ametikohale, siis ma enam ei kuulu erakonda. Selles ametis ei ole võimalik olla erakondlik.
Ma arvan, et mu erialane ettevalmistus on riigikontrolöri tööks piisav. Mul on juriidiline haridus. Ma olen töötanud ettevõtte juhina. Olen töötanud avalikus sektoris ehk maavalitsuses ja ministri ning abilinnapeana. Nii et ma tunnen nii omavalitsusi kui ka riigiaparaati. Tunnen seda valdkonda, mida tuleb kontrollida, mul on selleks olemas teadmised.
Muidugi võiks Väino Sarnet sobida riigikontrolöriks. Küsimus on selles, et kas tema, kes ta alguses kuulus Isamaasse, on erakondlikkusest vaba. Aga isikuomadustelt loomulikult.
Tal on haridus küll teiselaadne, aga tal on väga palju kaasa aidanud kogemus maavalitsuses. Erastamisagentuuri on ta vedanud hästi. Tal on filosoofiline baas piisavalt hea, et näha ühiskonna protsesse natuke laiemalt.
Kindlasti mitte. Maailma-vaade on natuke liberaalsevõitu ja kontrolöri ametiga see küll kokku ei lähe.
Ma saan siiski teha seda, millesse ma usun. Minu vaadete ja isiksusetüübiga see ei sobi. Ma siiski tahaks ise midagi teha, mitte niipalju kontrollida seda, mida teised teevad. Agentuuri senine juhtimine on suunatud sellele, et midagi ära teha. Kindlasti on kontrolli roll väga tähtis ja tähtis on see, kes seda riigis teeb, ja väga tähtis on see, et sellest aru saadakse, mida kontrollitakse. Aga see ei ole minu jaoks.
Ants Leemets on minust sobivam. Dokumentide uurimise ja püsivuse suhtes on ta selle töö peal kindlasti minust parem.
Koonderakonda astus ta enne viimaseid valimisi. Ta põhjendas seda nii, et see annab võimaluse mingil moel riigi asjadesse sekkuda, mis on tal ka suurepäraselt õnnestunud. Motivatsioon tulenes tollal minu arvates sellest, et ta prognoosis õigesti, milline partei võidab.
Siiski arvan, et väga tõsiselt seda parteilisuse küsimust ei saa võtta.