Hüvitusfond hämab

Äripäevas kolmapäeval ilmunud ülevaade omavalitsuste laenudest põhjustas Hüvitusfondi ägeda pahameelepuhangu. Julgesime väita, et omavalitsused maksavad korralikumalt tagasi kommertspankadest võetud laenusid ning halvemini Hüvitusfondi ja keskkonnafondi laenusid.

Fondi juhatuse liige Allan Sombri teatas seepeale, et see ei vasta tõele. Tema väitel pole 17. detsembri seisuga ühegi omavalitsuse võlakirja intressi- või põhisumma maksed viivises.

Kena seis küll, mida kõikidel teistel krediidiasutustel tuleks lausa koha peale õppima minna. Artikli allikaks olnud omavalitsuste jooksva aasta eelarved näitavad aga muud. Need andmed annavad põhjust väita, et vallad ja linnad ei maksa Hüvitusfondi laenusid korralikult tagasi.

Tänavu peavad omavalitsused fondile tagasi maksma 5,07 miljonit krooni põhivõlga ja 4,2 miljonit krooni intressi. 11 kuuga on nad rahandusministeeriumi aruande järgi tasunud esimest 57% ja teist 81%.

Kui see pole kehvasti tagasi makstud, siis mis see on?

Konkreetseks minnes pole näiteks Polli vald (alates 28. oktoobrist Karksi vald) 300 000kroonisest laenust sentigi maksnud. Sama seis on Kohila valla 500 000kroonise laenuga ja Jõhvi linna sama suure laenuga. Omavalitsuste eelarvete koondit uurides haaras silm Eesti peale kokku ligi kümme patustajat.

Hüvitusfondist võib aru saada, sest maine on krediidiasutusele äärmiselt tähtis. Kui Eesti majandusleht kirjutab, et Hüvitusfondi laene ei taheta tagasi maksta, kujuneb kõigil fondist negatiivne arvamus.

Mina ei tea, mis laenupoliitikat Hüvitusfond ajab. Seda ma tean, et hea imago taastamiseks ei ole vaja hämada, vaid tuleb julgeda faktidele näkku vaadata.