Naissaare kasarmud leidsid ostjad

Vald pani enampakkumisele 27 sõjaväe kasarmut või maja vundamenti, millest ostjat ei leidnud vaid neli. Kaks eraisikut ostsid mõlemad viis maja, et rajada saarele turismiküla. Kõige suurem huvi valitses 122 ruutmeetri suuruse sõdurite sauna vastu, mille alghind kerkis 15 000 kroonilt 25 000 kroonile.

Viimsi vallavolikogu sekretäri Mai Lehtpuu sõnul toimus enampakkumine valla territooriumil elavate eraisikute või vallas registreeritud juriidilistele isikute vahel.

Erinevalt teistest väikesaartest on Naissaarel kõik külad hävinud. Poolsada õigusjärgset omanikku on saanud maad tagasi, aga ehitustegevust pole alustanud.

Samas võib iga kilomeetri järelt avastada end järjekordsest sõjaväeosast. Saare südames asub salastatud miinitehas, kus valmistati meremiine kogu N Liidu jaoks. Hästi on säilinud küla ohvitseride tarekestega, kus tänavu elasid demineerijad.

Üks saare tulevikuplaane ongi seotud militaarturismiga, kuna järjest vähemaks jääb Eestis paiku, kus on vene sõjaväe atribuutikat.

Ehkki peaaegu tühi Naissaar võib muutuda pealinlaste suvitusalaks, on sinna praegu raske pääseda. Regulaarset laevaliiklust ei ole.

Saare omapäraseim vaatamisväärsus on 14,5 kilomeetri pikkune osati lagunenud kitsarööpmeline raudtee, mis koos sadamaga antakse 36 aastaks rendile. Konkursile saabunud ümbrikud avatakse vallamajas eeloleval esmaspäeval.

Rendikonkursi võitja peab tagama sadama passistamise ja taastama kolme aastaga liikluse raudteel.

Kevadel valminud Naissaare üldplaneeringu kohaselt saab saarest looduspark, mille kaitse-eeskiri lubab saart külastada vaid looduspargi valitseja poolt määratud arvul inimestel ja määrab alad, kuhu tohib ehitada või majandustegevust arendada.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Peeter Soovälja sõnul pole keskkonnakaitsjad selle vastu, kui Naissaar muutub looduslähedase turismi kantsiks. «Aga meil on omad tahtmised, meiega tuleb arvestada, « lisab ta.

Jaanuaris kuulutatakse välja riigihange Naissaarele reisiliikluse teenindaja, toitlustaja, telkimise ja matkaradade hooldaja leidmiseks, kes võtaks enda kanda ka looduspargi keskusehoone eest hoolitsemise.

Nimelt püstitati tänavu kahe kuuga saarele looduspargi keskuse hoone, mis läks maksma viis miljonit krooni. Kompleksi kuulub peale ametiruumide eurostandardile vastav külalistemaja ja kahetoaline ametikorter looduspargi direktorile.

Keskkonnaminister Villu Reiljan avas keskuse augustis piduliku õhtusöögiga sajakonnale tähtsamale keskkonnaametnikule, kes sõidutati saarele erilaevadega.