• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naissaare kasarmud leidsid ostjad

    Vald pani enampakkumisele 27 sõjaväe kasarmut või maja vundamenti, millest ostjat ei leidnud vaid neli. Kaks eraisikut ostsid mõlemad viis maja, et rajada saarele turismiküla. Kõige suurem huvi valitses 122 ruutmeetri suuruse sõdurite sauna vastu, mille alghind kerkis 15 000 kroonilt 25 000 kroonile.
    Viimsi vallavolikogu sekretäri Mai Lehtpuu sõnul toimus enampakkumine valla territooriumil elavate eraisikute või vallas registreeritud juriidilistele isikute vahel.
    Erinevalt teistest väikesaartest on Naissaarel kõik külad hävinud. Poolsada õigusjärgset omanikku on saanud maad tagasi, aga ehitustegevust pole alustanud.
    Samas võib iga kilomeetri järelt avastada end järjekordsest sõjaväeosast. Saare südames asub salastatud miinitehas, kus valmistati meremiine kogu N Liidu jaoks. Hästi on säilinud küla ohvitseride tarekestega, kus tänavu elasid demineerijad.
    Üks saare tulevikuplaane ongi seotud militaarturismiga, kuna järjest vähemaks jääb Eestis paiku, kus on vene sõjaväe atribuutikat.
    Ehkki peaaegu tühi Naissaar võib muutuda pealinlaste suvitusalaks, on sinna praegu raske pääseda. Regulaarset laevaliiklust ei ole.
    Saare omapäraseim vaatamisväärsus on 14,5 kilomeetri pikkune osati lagunenud kitsarööpmeline raudtee, mis koos sadamaga antakse 36 aastaks rendile. Konkursile saabunud ümbrikud avatakse vallamajas eeloleval esmaspäeval.
    Rendikonkursi võitja peab tagama sadama passistamise ja taastama kolme aastaga liikluse raudteel.
    Kevadel valminud Naissaare üldplaneeringu kohaselt saab saarest looduspark, mille kaitse-eeskiri lubab saart külastada vaid looduspargi valitseja poolt määratud arvul inimestel ja määrab alad, kuhu tohib ehitada või majandustegevust arendada.
    Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Peeter Soovälja sõnul pole keskkonnakaitsjad selle vastu, kui Naissaar muutub looduslähedase turismi kantsiks. «Aga meil on omad tahtmised, meiega tuleb arvestada, « lisab ta.
    Jaanuaris kuulutatakse välja riigihange Naissaarele reisiliikluse teenindaja, toitlustaja, telkimise ja matkaradade hooldaja leidmiseks, kes võtaks enda kanda ka looduspargi keskusehoone eest hoolitsemise.
    Nimelt püstitati tänavu kahe kuuga saarele looduspargi keskuse hoone, mis läks maksma viis miljonit krooni. Kompleksi kuulub peale ametiruumide eurostandardile vastav külalistemaja ja kahetoaline ametikorter looduspargi direktorile.
    Keskkonnaminister Villu Reiljan avas keskuse augustis piduliku õhtusöögiga sajakonnale tähtsamale keskkonnaametnikule, kes sõidutati saarele erilaevadega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Tallinna börs lõpetas nädala LHV ja Enefiti tõukel plussis
Täna miljonieurose käibega tõusnud Enefit Green ja LHV Group aitasid Nasdaq Tallinnal börsinädal üle protsendise kasvuga lõpetada.
Täna miljonieurose käibega tõusnud Enefit Green ja LHV Group aitasid Nasdaq Tallinnal börsinädal üle protsendise kasvuga lõpetada.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Restoraniomanik Michelini tunnustusest: veel ei tea, kuidas see mõjutab
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.